Teravilja arengukava aitab tootmise ja töötlemise mahule kaasa

Selle saavutamiseks on püstitatud 2020. aastaks järgmised alaeesmärgid:

1) Teravilja ja õlikultuure kasvatatakse vähemalt 430 tuh hektaril (2013. aastal oli kasvupind kokku 400 tuh ha);

2) Teraviljatoodang katab Eesti vajaduse (ca 700 tuh t) kahekordselt;

3) Eksport moodustab poole teravilja ja suurema osa rapsi toodangust ning väärindatud toodete osakaal ekspordis kasvab (2013. aastal ca 23% – 2020. aastal 30%);

4) Eesti keskmine teravilja saagikus on vähemalt 4,5 t/ha (edukamates ettevõtetes kuni 10 t/ha);

5) Eesti keskmine rapsi saagikus on vähemalt 2,5 t/ha;

6) Rakendatakse asjakohaseid keskkonnahoiumeetmeid;

7) Tootjate omavaheline ning tootjate ja töötlejate vaheline koostöö on efektiivne;

8) Põllumajandustootjad on teadlikud, põllumajandusest huvitatud inimesed, kes on saanud vastava hariduse pädevatest haridusasutustest;

9) Väärtuslikku põllumajandusmaad hoitakse aktiivses põllumajandustootmises;

10) Teadus- ja nõustamistegevus on eesmärkide saavutamiseks vajalikul tasemel;

11) Eestis kasvatatud sööda- ja toiduteravili on kvaliteetne ja ohutu;

12) Mahetoodangu maht on kasvanud.

Eesti teraviljasektor on 2020. aastal jätkusuutlik, konkurentsivõimeline, kõrget lisandväärtust andev ning suure ekspordi osakaaluga. Sektoris kasutatakse laialdaselt innovaatilisi tehnoloogiaid, millega tagatakse efektiivne tootmine ja töötlemine ning luuakse eeldused Eestis kasvatatud teravilja tuntusele ja tunnustatusele mujal maailmas. Kõrgelt kvalifitseeritud Eesti tootja hoiab põllumajandusmaad viljakana ja majandab loodussõbralikult, säilitades seeläbi põllumajandusmaa väärtuse. Kaasaegse teadus- ja arendustegevuse kaudu paraneb nõuandeteenuse kvaliteet, mis väljendub tootja teadlikkuse kasvus.

Eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks on väljatöötamisel rakendusplaan, kuhu meetmete kaupa koondatakse kõik vajalikud tegevused. Meetmetest väärivad esiletõstmist nt teadus- ja arendusasutuste ning põllumajandustootjate vahelise koostöö ja nõuandetegevuse edendamine, maaparandussüsteemide korrastamine, tootmise efektiivsuse tõstmiseks investeeringute tegemine, ühistegevuse soodustamine, põllumajandusmaa hoidmine põllumajanduslikus tootmises ning selle väärtuse säilitamine ja tõstmine, uute tootmis- ja töötlemisvõimaluste analüüs jpm.