Katrin Noorkõiv: Eesti toidu lugu peaks rääkima lehma- ja kitsepiimast

"Rääkida saame ka rukkist ja leivast, samuti siseveekogudest ja rannikuäärsest kalandusest. Ärme unusta ahvenat ja koha," lisas Noorkõiv eelmisel nädalal põllumajandusministeeriumis arutusel olnud eesti toidu arengukava arutelul.

"Tööstustel on oluline osa, et inimesed saaksid söönuks," vahendas Maablogi Noorkõivu mõtteid. "Identiteedi annavad köögile aga väiksemad tootjad, kes erinevaid traditsioonilisi asju toodavad."

Eesti toidu arengukava töögruppi kuuluvad Toiduainetööstuste Liit, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Piimaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Peakokkade Ühendus, Tervise Arengu Instituut, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, MTÜ Maaturism, Kaupmeeste Liit, MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Kalaliit, Hotellide ja Restoranide Liit.

Põllumajandusminister Ivari Padari juhtimisel peetud arutelu tulemusel pandi kirja ka märksõnad, mis saavad alustaladeks aasta teises pooles valmivas eesti toidu arengukavas:

• Neli aastaaega, mis väljenduvad ka meie toidulaual.

• Toiduregioonideks jaotamine, kohalikkus.

• Põhjamaine kliima, liigirikkad rohumaad, metsandide ja ulukite poolest rikas mets ning vääriskala andvad siseveekogud.

• Teadlikud tarbijad, kes oskavad toidult palju nõuda. Seega ka väga kvaliteetne toit.

• Eesti toidukultuur – süüa mitu korda päevas sooja toitu ja ise kodus süüa teha.