Eesti toitu võiks iseloomustada eestimaine toorainevalik koos aja jooksul harjumuspäraseks saanud ja siin juurdunud välismaiste maitse- ja toorainetega, ütles toiduliidu juht Sirje Potisepp.
"Iga toidutööstuse unistus on kasutada kohalikku toorainet. Aga siin on kolm nüanssi, mida tooraine peab täitma: hind, kvaliteet ja kogused ehk kättesaadavus," loetles Potisepp eelmisel nädalal põllumajandusministeeriumis arutelupäeval, kus oli kõne all see, millist lugu võiks Eesti toit jutustada.
"Eesti toit on segu uuest ja vanast nii lokaalselt kui globaalselt. Kõik algab aga tootjast ja tootmis- ja/või valmistamiskultuuri teadvustamisest," vahendas
Maablogi Potisepa mõtteid.
Eesti toidu arengukava töögruppi kuuluvad Toiduainetööstuste Liit, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Piimaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Peakokkade Ühendus, Tervise Arengu Instituut, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, MTÜ Maaturism, Kaupmeeste Liit, MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Kalaliit, Hotellide ja Restoranide Liit.
Seotud lood
Laulupeo raames Tallinna Lauluväljakule kerkival Eesti toidu väljakul saab 3.- 6. juulini proovida tooteid, millele on omistatud Tunnustatud Eesti Maitse, Eestis Kasvatatud, Eesti Parima Toiduaine või Eesti mahepõllumajanduse märgid.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.