Selgusid tänavused parimad talud

Aasta talu 2014

Eesti „Aasta taluks 2014“  ja ühtlasi parimaks tootmistaluks valis žürii Võrumaal Varstu vallas Kõrgepalu külas asuva Tuuma talu, mida peavad Ants ja Sirje Schmidt. Tuuma talus, mis on taastatud Sirje Schmidti vanavanemate talu kohal, on lambaid peetud juba 1995. aastast, kuid täies mahus keskendus Schmidti pere lambakasvatusele 2007. aastal. Praegu on talus üle 1000 mahetootmisel lamba ja talle. Mahetunnustatud maad on Tuuma talul kasutuses 161 ha, mille hulgas on nii püsirohumaad kui lühiajalisi  rohumaid, samuti kasvatatakse oma talu vajadusteks teravilja – kaera, nisu ja otra. Loomade tarbeks on ehitatud kaks lauta. Tuuma talus kasvatatud lambad müüakse põhiliselt Prantsusmaale, Saksamaale ning Araabia maadesse. Aastas müüb talu 500-600 talle.

Parimad tootmistalud

Tootmistalude seas tunnistas žürii teise koha vääriliseks Ida-Virumaal Lüganuse vallas Purtse külas tegutseva Ingli talu, mida peavad Kunnar ja Reet Kuusmik koos poja Heiki Kuusmiku perega. Talu tegeleb piimakarja- ja teraviljakasvatusega. Žürii tunnustas Ingli talu uudsete lahenduste ja põlvkondade harmoonilise koostöö eest.

Talupidamisega alustasid Kuusmikud suhteliselt kitsastes oludes 1992. aastal. Vana laut küll renoveeriti 2005. aastal, kuid see jäi siiski kitsaks ning kaks aastat tagasi valmis Ingli talus kuni 150 loomale mõeldud miljon eurot maksma läinud robotlaut. Kolmandik investeeringust tuli toetusest, kolmandik omakapitalist ja viimane kolmandik laenust. Praegu on karjas üle 70 lehma, ligi 100 lehmikut ja 2 pulli. Keskmine väljalüps on uues laudas kasvanud varasemalt 8000 liitrilt 10 000 liitrile aastas ning talu 2013. aasta käive oli 357 787 eurot. Maad on Ingli talul 241 ha. Lisaks oma perele annab Ingli talu tööd kahele põhikohaga töötajale ning osalise ajaga veel kolmele inimesele.

Kolmanda koha vääriliseks tootmistalude kategoorias tunnistas žürii Valgamaal Palupera vallas Neeruti külas tegutseva Märdi talu, mida peavad Anti ja Maarika Kulasalu.

Märdi talu alustas tootmist juba 1990. aastate algul, aga taluna registreeris peremees selle 1997. aastal. Põhitegevusena kasvatatakse teravilja ja õlikultuure ning oma pere ja sõprade jaoks kasvab talus ka 20-30 vabapidamisel siga. Maad on kasutuses 282 ha, sellest haritavat 272 ha. Maastiku eripärast tulenevalt soetas peremees 2008. aastal Eestis ainulaadse, spetsiaalselt sellise keerulise maastiku jaoks mõeldud Hillmaster süsteemiga kombaini. Žürii tunnustas Märdi talu heade viljasaakide eest kuppelmaastikul.

Alternatiivset suunda arendavad talud

Parimaks alternatiivset tootmist arendavaks taluks tunnistas žürii Võrumaal Sõmerpalu vallas Hänike külas tegutseva Paadi kalakasvatustalu, mida peavad Avo ja Gerli Leok. Žürii tunnustas Paadi talu uudse äriidee realiseerimise eest.

Paadi talu alustas sisetingimustes Aafrika angersäga kasvatusega 2011. aastal. Kolme ja poole aasta jooksul on tootmisse investeeritud ligikaudu 300 000 eurot. Toetusi pole Paadi talu saanud. Eesti ainukese angersägakasvatuse toodangut turustatakse nii vahendajate kaudu kui ka otse (toores kala ja kohapeal toodetud kalatooted, mille retseptid on välja mõelnud perenaine). Lisaks Tartus ja Tallinnas asuvatele müügipunktidele käib peremees ise ka välilaatadel ja muudel avalikel üritustel uudset toodet tutvustamas ja müümas.

Alternatiivset suunda arendavatest taludest teiseks tunnistas žürii Viljandimaal Tarvastu vallas Mustla külas tegutseva Säga-Aaviku mahetalu, mida peavad Toomas ja Sirje Allik. Talu tegutseb 1996. aastast ja on tänaseks keskendunud maheköögiviljale ja puuviljadele-marjadele. Viimastel aastatel on arendatud astelpajust, õuntest, marjadest, porgandist, kõrvitsast ja peedist mahlade ning krõpsude valmistamist. Säga-Aaviku tooteid turustatakse läbi tulundusühistu Eesti Mahe, aga ka taluturgude ja Viljandi mahekaupluste kaudu. Tihedat koostööd tehakse teiste Tarvastu valla taludega. Talu karjamaadel kasvatatakse ka lihaveiseid, keda on hetkel 80. Haritavat maad on 92 ha.

Alternatiivset suunda arendavatest taludest kolmandaks tunnistas žürii Harjumaal Kuusalu vallas Tapurla külas tegutseva Tõnu talu puukooli, mida peavad Katrin ja Igor Kraav. Žürii tunnustas Tõnu talu asjatundliku ja maitseka tootmis- ja elutsooni ühitamise eest.

Tõnu talu puukooli on Kraavide pere rajanud paarikümne aasta jooksul oma suvekodu maadele. Vaid 1,6 hektaril paljundatakse ja kasvatatakse lilli, ilupuid ja –põõsaid. Tõnu talu puukool on kujunenud ka aianduserialade kutseõpilaste praktikakohaks. Puukoolis on lisaks peremehele ja perenaisele tööl veel kaks aednikku.

Noortalunikud

Parimaks noortalunikuks tunnistas žürii Võrumaal Vastseliina vallas Heinasoo külas asuva Pütsepa-Gotlibi talu noorperemehe Martin Aimi. Žürii tunnustab aktiivset noortalunikku edusammude eest piimatoodangu kasvatamisel.

Pütsepa-Gotlibi põlistalu on Aimi pere pidanud Eesti taasiseseisvumise algusest alates. 2007. aastal, kui vanaperemehe tervis tõsiselt streikima hakkas, tuli ühel neljast pojast, Martinil, isa ja ema kõrval toona 25 lehmaga talus tõsisemalt tööle hakata. Paar aastat hiljem taotles ta juba peremehe staatuses ka noortalunikuna toetust, et tallu uut tehnikat muretseda. Nüüd on Pütsepa-Gotlibi karjas 30 lüpsilehma ning veerandsada noorlooma. Lehmade keskmine piimaand on viimastel aastatel kasvanud üle 10 000 piiri. Talu abistab ümberkaudseid üksikmajapidamisi ka küttepuude hankimisel ja põllutöödel. Ka Heinasoo küla, naaberkülade ning kohaliku vallakeskuse Vastseliina teed hoiab just Pütsepa-Gotlibi talu oma traktoritega talvel lumest puhtad. Maad on Pütsepa-Gotlibi talus 168 ha, talu aastakäive oli 2013. aastal 141 608 eurot.

Noortalunikest teiseks tunnistas žürii Jõgevamaal Jõgeva vallas Palupere külas tegutseva Reinu piimandus- ja teraviljatalu, mida peavad Vallo ja Liina Allingu. Žürii tunnustab noori talunikke eeskujuliku piimakarja pidamise eest.

Reinu talu on tõeline põlistalu, mida vanaperemees ja –perenaine hakkasid taastama juba 1990. aastate algul ning uude lauta, mis toona tundus liigagi suur, tulid esimesed loomad sisse 1992. aastal. Vanad Allingud on korralikult ülesehitatud talu andnud üle kahele pojale, noortaluniku eas Vallole ja tema vanemale vennale Aimarile. Reinu talu karjas on 38 looma, neist 22 lüpsilehma. Eelkõige noorperenaise Liina mõte on ehitada tulevikus sajale loomale kaasaegne robotlaut, aga nii suurt muudatust ei ole esialgu igapäevaselt Tartus elav pere koolieas laste pärast veel valmis ette võtma. Laudas töötab üks lüpsja, aga nii vanaperemees kui -perenaine on pojale nõu ja jõuga tubliks toeks. Kahe venna peale on talu haritav maa kasvanud viimase paari aastaga enam kui 200 hektarini, millest on noorema venna loomakasvatuse kasutada 24 ha.

Kolmandale kohale noortalunike kategoorias tõstis žürii Valgamaal Helme vallas Holdre külas asuva Sepakõrtsi talu (ametliku nimega Sepakõrtsi Agro OÜ), mida peab Kristjan Jaanikesing. Žürii tunnustab Sepakõrtsi peremees kui hakkajat noortalunikku heade tulemuste eest teraviljatootmise arendamisel.

Sepakõrtsi talu on erineval moel peetud ajast, kui 24aastane Kristjan Jaanikesing oli teismeline ja aitas isal-emal koos õega peamiselt kartuleid kasvatada. Nüüd askeldab noormees talus enamasti üksi ja arendab teravilja ja õlikultuuride kasvatust. Kahe viimase aastaga on noor mees suurendanud haritavat maad mõnekümnelt hektarilt ligi 200 hektarini (millest 15 ha on ka teisel pool piiri Lätis) ning kavatseb seda lähiaastatel veel omakorda kahekordistada. Noortaluniku toetuse ja laenuraha eest soetas peremees hiljuti New Hollandi kombaini. Sepakõrtsi talu aastakäive oli 2013. aastal 175 000 eurot.

Tunnustatud t alud

Tootmistalud

Viljandimaa Tarvastu valla Vanausse külas asuv Ennuvaariku mahe veise- ja taimekasvatustalu, mida peavad Aivar ja Airi Kõva. Žürii tunnustas Ennuvaariku talu tugevate peretraditsioonide hoidmise eest.

Jõgevamaa Jõgeva valla Pakaste külas asuv Lombi piimatootmise ja teraviljakasvatustalu, mida peavad Elvi Laanepere ja Valdeko Tammsaar. Žürii tunnustas tugevat, energilist ja tarmukat taluperenaist.

Järvamaa Türi valla Kirna külas asuv Jõeääre taime- ja köögiviljakasvatustalu, mida peavad Urmas ja Laivi Laks. Žürii tunnustas Jõeääre talu kui elujõulist aiandustalu ning otseturustuse edendajat.

Harjumaa Jõelähtme valla Loo alevikus asuv Jõepere teravilja- ja köögikasvatustalu, mida peavad Jaak ja Reet Kukebal. Žürii tunnustas Jõepere talu talupidamise säilitamise eest suurlinna lähistel. 

Alternatiivset suunda arendavad talud

Läänemaal Lääne-Nigula vallas Koela külas asuv Mäe tšintšiljakasvatustalu, mida peavad Rain Poolen ja Leida Laksberg. Žürii tunnustas Mäe talu loomadele eeskujuliku heaolu pakkumise eest karusnahatootmistalus.

Valgamaal Helme valla Roobe külas asuv Helme Maasikakasvatuse OÜ, mida peavad Andrus ja Ülle Horn. Žürii tunnustas seda talu innovatiivsete lahenduste eest maasikakasvatuses.

Talusid hindas sel aastal žürii koosseisus: Ivo Eenpalu, Arvo Veidenberg, Kaul Nurm, Leho Verk Eestimaa Talupidajate Keskliidust, Vahur Vider põllumajandusministeeriumist ja Anneli Ammas ajalehest Postimees. Žürii külastas juulikuu jooksul kõiki konkursile esitatud talusid. Parima talu konkurssi korraldas Taluliit juba 22. korda.