Ivari Padar: on ohtlik, kui läheb soleerimiseks

Küsimustele vastab Ivari Padar:

Mis on teie tänase kohtumise eesmärk rahandusminister Jürgen Ligiga?

Järgmise aasta eelarve ja soov välja selgitada, kui palju on valitsuse reservis raha. 

Kas eesmärgiks on saada eelarvest raha ka Vene sanktsioonide tõttu kannatanud ettevõtjate toetuseks?

Mõlemad teemad on kindlasti üleval. Eelarvega seonduvad traditsioonilised teemad, kuid kindlasti ka viimastel aegadel üles tulnud riskid.

Oluline on veterinaarne järelevalve ja korraldus seoses seakatkuga. Otsekohene likvideerimine ja katmine on riigieelarvest umbes miljon eurot. Aga meil on seakohti umbes 350 000. Riik peaks olema erakorralisteks meetmeteks valmis.

Samuti on olulised järgmise aasta põllumajandustoetused. Ega mina pole ka kuu pealt kukkunud, ma olen ka rahandusminister olnud, ma täiesti kujutan ette, millised võimalused on riigieelarvel täna ja mis plaane me oleme tulevaks aastaks teinud. Ei saa loota, et rahandusministeeriumil on lopsakaid vahendeid täiendavateks toetusteks.

Kõikide muude meetmete kõrval on oluline see, et need talud, kes on teinud investeeringuid, et nemad on teinud mõistlikke investeeringuid ja ei saa neile ette heita seda, miks nad on piimandusse investeerinud ja miks on nii suur ületootmine. No mida siis Eesti lopsakal rohumaal veel viljeleda?

Ehk siis need ettevõtted, kes Vene sanktsioonidest mõjutatud saavad , ei peaks täna kannatama?

Absoluutselt.

Kas need vahendid leitakse eelarvest nüüd või järgmisel aastal?

Tuleb valmis olla, et nüüd ja ka järgmisel aastal. Pankadega on läbirääkimised käimas. Teine oluline koht on maaelu edendamise sihtasutus, sinna on aegade jooksul kogunenud piisavalt vahendeid, et põllumajandusettevõtetele täiendavat leevendust anda.

4.septembri maaelu edendamise nõukogus arutatakse asja juba konkreetsemalt. Erakorralisel juhul pole hea kohe paugutada riigieelarve ust. Tuleb enne ka omi vahendeid vaadata.

Kuid riigieelarvest tuleb siiski ka vahendi leida toetuseks?

Absoluutselt. Kindlasti on vaja täiendavaid vahendeid.

Mainisite pressikonverentsil, et on ohtlik, kui meetmete osas läheb soleerimiseks – mida selle all silmas pidasite?

Euroopa liidu ühtse põllumajanduspoliitika loogika on see, et võimalikult palju on ühtset poliitikat ja võimalikult vähe antakse riikidele võimalust ise täiendavalt mingitesse valdkondadesse süste teha.  See  viib olukorrani, et jõukad riigid siis teevad seda ja vaesed ei tee ja see viib väga räige ebavõrdsuseni ühisel turul. Seda liini tuleb hoida. Tihti poliitiliselt põhjustel riigid viskavad lopsakaid ideid välja, mida riigivahenditega teha ja see rikub tasakaalu, ka siseturul.

Ma ei ütle, et riigid ise ei peaks reageerima, kuid riigid asju võtma tasakaalukalt Euroopa Liidu otsustega.

Täna istuvad koos Brüsselis põllumajandusministeeriumide spetsialistid, oluline on, et nad leiaksid lahendused, mis võimalikult kiiresti rakenduksid ja samal ajal riikide otsused sisemaiselt ei torpedeeriks neid otsuseid. See olukord on Euroopale suur proovikivi. See on isegi keerulisem olukord kui see Kreeka kaitsmine.