Mikk Mehide: 275 piimatootjat 22 riigist tutvus Ameerika suurfarmidega

Alta Genetics Inc. on karja taastootmisstrateegiate väljatöötamisel üks juhtivamaid ettevõtteid maailmas. Piimakarja kasvatajatel üle kogu maailma on üks ja sama probleem, nimelt kuidas toota efektiivselt võimalikult palju, hajutamaks tootmiskulu ühe toodanguühiku kohta.

Uusi ja huvitavaid lahendusi pakuti välja ohtralt, sest 5 päeva jooksul külastati erinevaid piimafarme ja peeti seminare, kus räägiti kuidas holsteini tõugu lehmade geneetilist potentsiaali suurendada ja tõsta farmide taastootmisefektiivsust.

„Alta Genetics, kutsudes kokku oma partnerid ja kliendid üle maailma, ei keskendunud schowcase korraldamisel ainult oma toodete müügile vaid andis erinevate maailma tasemel tippspetsialistide abiga väga palju väärtuslikke teadmisi farmi majandamise, söötmise, pidamise, piimakvaliteedi, taastootmise, lehma tervise ja uute arengusuundade kohta,“ selgitas ürituse eesmärki Mehide. „Nii Alta toodete edasimüüjatel kui farmeritel oli lektoritele palju küsimusi, sest lektorid olid suurte kogemuste ja teadmistega ning olnuks patt seda infot mitte haarata. Pea 300. inimese logistika laabus veatult ja korrektselt, kohapeal liiguti 6 bussiga, lektoreid kuulati roteerudes gruppidega ühest punktist teise. Grupp milles mina osalesin, oli 9 erineva riigi esindajatega kõige rahvusvahelisem – pakistaanlastest kanadalasteni.“

Showcase eelprogramm kestis kaks päeva ja sisaldas kahte loengut farmimajandusest ja piimakvaliteedist ning kahte farmikülastust. Põhiprogramm sisaldas 3 päeva jooksul 7 suurfarmi külastust. 

„Iga farmi külastus sisaldas endas 5 - 6 peatuspunkti erinevates farmi piirkondades, kus ootas ees lektor, oma ala spetsialist ja rääkis väiksemale grupile teemad põhjalikult lahti. Igas farmis sai sõna ka omanik või perekonnaliige, kes rääkis ajaloost, igapäevatöödest ja probleemkohtadest. Samuti näitas Alta igas farmis oma tulemusi - ehk pullide tütreid, keda siis külastajad said reaalselt elavana hinnata,“ rääkis Mehide.

Kõik farmid, mida külastati olid suurfarmid, alates 1500 loomast kuni 3400 loomani. Kõikide farmide omanikeks olid eraisikud, perekonnad, farmerid kes ise igapäevaselt farmimajanduses kaasa lõid. Töötajate arv farmides keskmiselt oli 24. Farmide vanus oli 15-20 aastat. Iga farm omas keskmiselt 500 - 900 hektarit maad sööda tootmiseks. Põhiliseks söödaks on silo, mida säilitati kilesse pakendatud suurtes kuhilates. Maa hind Michiganis on c.a. 250 $ hektar.

„Suur erinevus Ameerika ja Euroopa farmide vahel on see, et farme omavad perefirmad, kes on uhked oma ajaloo ja arengu üle. Oma ülesehituselt olid farmid sarnased - loomadel on palju liikumisruumi, hooned on ehitatud perspektiivitundega, kus juurdeehitusi on lihtne teha. Eesti farmidest erinevalt kasutati looma asemetel liiva, mida samas kohapeal taaskasutamise eesmärgil kasutati,“ sõnas Mehide. „Enamus farme erilisi riiklikke toetusi ei saa, valdavalt tuleb ise ära majandada. Piimatoodang on lehma kohta aastas 12 000 - 14 000 kg. Lüpstakse reeglina 3 korda päevas. Tiinestusmäär on keskmiselt 23%.“

Vaata fotosid külastatud farmidest:

 

Vaata Showcase videot SIIT .

 

TASUB TEADA: Elu Ameerika suurfarmides

1. USA farmid püüavad võimalikult keskenduda oma põhitegevusele ja ostavad suurel hulgal teenuseid väljast, oma ala spetsialistidelt – veterinaarteenuseid pakkuvatelt partneritelt, söödalisandite tarnijatelt, taastootmisspetsialistidelt (Alta Genetics) jne. Iga farm on leidnud endale usaldusväärsed partnerid, kellega tehakse pikaajalist koostööd ja seatakse tuleviku eesmärgid. Erinevad farmijuhid kordasid üht – nad pigem teevad põhjalikku koostööd usaldusväärse partneriga ja kasvavad koos, kui hakkavad iga toote hinnamuutuse tõttu koostööd uue partneriga kaaluma. Nähtavasti on selliste tõdemusteni jõutud pikaajaliste kogemuste tulemusel.

2. Väga suurt rõhku pannakse sellele, et lehmad saaksid seemendatud võimalikult varakult peale poegimist ja mittetiineks tunnistamist, kasutades selleks ranget innaavastamisrutiini ning vajaduseL inna- ja või ovulatsiooni sünkroniseerimiskeeme.

3. Võrreldes Eestiga, kus valdav osa rajatud vabapidamislautadest on kuuerealised on USA-s tehtud täiendavaid investeeringuid loomade heaollu ning tööjõu maksimaalselt efektiivsesse kasutamisse. Valdavalt on USA suurfarmide laudahooned projekteeritud neljarealistena ning söödakäigud on varustatud lukustuslõuastuga. Vastav lahendus tagab selle, et kõik loomad pääsevad üheaegselt sööma ja, et mistahes vajalikke menetlusi on võimalik läbi viia igal ajal ning maksimaalse operatiivsusega.

 

LOE LISAKS: Baltikumi suurim piimafarm avab peagi uksed

Mullu septembris alguse saanud Väätsa Agro Lõõla farmi ehitustööd on jõudsasti arenenud ning lüpsikompleks 2200 loomale on avamiseks peagi lõplikult valmis saamas. Sajad lehmad koliti juba uude moodsasse laudalinnakusse, kus nüüd veel käsil lõplik süsteemide häälestamine ning töö sujuvuse tagamine.

Uues farmis on Väätsa Agro loomakasvatusjuhi Pille Palumaa sõnul loodud kõik tingimused selleks, et lehmade tervis püsiks hea. "Neil on palju ruumi, õhku, valgust, vett. Neil ongi vabadus. Ma arvan, et see ongi lehma jaoks kõige tähtsam," ütles Palumaa.

Väätsa Agro juht Margus Muld ütles, et uues Lõõla farmis kasutatakse vaid kõige moodsamat tehnoloogiat ning selleks käidi snitti võtmas Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Uues Lõõla farmis mängib seadmepartnerina suurt rolli ka DeLaval OÜ, kelle spetsiaalsel väga suurele koormusele vastupidaval lüpsikarussellil loomad käima hakkavad. Karusell on 80-kohaline ning selle võimsus on lüpsta 400-450 lehma tunnis.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Farmi töötajate kasutada on puhke- ja riietusruumid ning saun, kust väljudes võib kasvõi kohe piduriided selga panna. Muld lisas, et Väätsa Agro edasised investeerimisotsused sõltuvad sellest, millist mõju avaldab põllumajandustoetuste ja piimakvootide (osaline) kadumine, kuid juba paari aasta pärast peaks valmima veel üks lüpsilaut tuhandepealisele karjale. Siis on Lõõla farm Euroopa suurim.

Lõõla farmi ametlik avamine toimub käesoleva aasta septembris.