Innovaatiline sünnitusandur päästis vasika ja tema ema

Prantsusmaa farmides aastaid kasutusel olnud VelPhone andurit turustab Eestis AS Dimela. Selle tööpõhimõte on lihtne: umbes seitse kuni kümme päeva enne tiinuse lõppu paigaldatakse lehma tuppe termomeeter, mis analüüsib looma kehatemperatuuri ning annab oodatavast vasika ilmale tuleku ajast looma omanikule SMS-iga teada. Termomeetril on sisseehitatu aku ning seda saab kasutada umbes viis aastat. Selle aja jooksul võib teda rakendada täpselt nii mitu korda kui vaja. Ehk kasutusiga on piiratud vaid ajaliselt, mitte kordade järgi. Oluline on iga kasutamise järel ja eel termomeeter korralikult puhastada ja desinfitseerida, vältimaks infektsioonide riske.

Teeb elu lihtsamaks

Esimene farm, kus poegimist ootavatele lehmadele tänavu juunis andurid paigaldati, asub Lääne-Virumaal. 300-pealist karja pidava Lemmusoo talu peremees Riho Mangus tõdes, et anduri kasutamine teeb elu lihtsamaks. „Oleme naisega kahekesi, meil pole tööliste armeed, et laudas öövalvurit ametis pidada. Kui mõnel loomal hakkas poegimisaeg lähenema, pidime öösiti 2-3 korda laudas käima. Kui aga seljataga on 14-tunnine tööpäev, siis tahaks öösel magada,“ kirjeldas Mangus põhjuseid, miks Dimelast innovaatilised abimehed osta otsustati.

Tänaseks on Lemmusool juba viis lehma vasika ilmale toonud, nii et VelPhone on nende seisundit jälginud ning korra on nutikas tehnikaime ka vasika ja tema ema elu päästnud. „Olime naisega õhtul kella kümne paiku looma laudas vaatamas käinud ja kõik paistis korras olevat. Jõudsime toas väikese eine võtta, kui kell 22.48 tuli telefonile sõnum, et looteveed tulid ära. Tormasime kahekesi lauta ja mässasime öösel poole üheni – vasikas oli tagurpidi ja olukord oleks ilma meie sekkumiseta võinud kurvalt lõppeda,“ kinnitas taluperemees Riho Mangus.

Elu päästev SMS

Jõudluskontrolli keskuse andmeil esineb erinevaid probleeme sünnitusel 30-35% mullikatest ja 10-15% täiskasvanud lehmadest. AS Dimela nõustaja ning loomaarst Arne Tuhkur nentis, et need andmed puudutavad vaid piimakarju, kuid kui rääkida VelPhone´st, siis näeb ta selle kasutusvajadust Eestis isegi enam lihaveisekarjades, mille kohta meil korralikku aruandlust polegi.

„Läti lihaveisefarmis selgitati mulle, et iga sünnitusabi vajanud ja mitte abi saanud juhtum kaotatud vasika näol nullib sisuliselt aastase tulu. Seda eriti karjades, kus on võimalik tulu teenida iga müüdava tõulooma eest,“ kirjeldas Tuhkur.

Kas see võiks tähendada, et inimese kohalviibimine ja valmidus looma poegimisel abistada on hädavajalik? „Sellele saab vastata nii „ei“ kui „jah“,“ nentis Tuhkur ja selgitas, et pigem on oluline kontroll ja kui abivajadus peaks selguma, siis tuleb eelkõige sageli esinevate loote väärasetuste tõttu poegijat abistada.

Tuhkur nentis, et piima- ja lihatootmine on Eestile väga olulised, ja selleks, et me oleksime Euroopa Liidus konkurentsivõimelised ka pärast toetuste lõppu, tuleb ära kasutada võimalikult rohkem efektiivsust tõstvaid vahendeid. „VelPhone on üks neist võimalustest. Me liigume järjest enam n-ö traditsioonilise põllu- ja loomapidamise juurest biotehnoloogiat tulvil tootmisse,“ selgitas Tuhkur.

MIS ON MIS

VelPhone temperatuuriandur

• VelPhone´i tupetermomeeter annab teada lehma kehatemperatuuri muutustest, mille abil saab ennustada poegimisaega. Looma kehatemperatuur tõuseb progresseeruvalt neljal-viiel poegimiseelsel päeval, seejärel langeb järsult 6-48 tundi enne poegimist.

• VelPhone paigaldatakse lehma või mullika tuppe 7-10 päeva enne tiinuse lõppu. Temperatuuriandurilt saadav info liigub raadiosignaali kaudu keskseadmesse, kust farmer saab oma mobiilile (kokku võib sõnumeid saata kuni kolmele telefonile) tekstisõnumi seadme rakendumise kohta, seejärel saabub umbes ööpäev enne tõenäolist poegimist hoiatus-SMS. Kui temperatuuriandur looteveega looma seest väljutatakse, saabub viimane sõnum, mis annab teada, et umbes tunni pärast peaks vasikas sündima ja on aeg minna lauta vaatama, kas kõik kulgeb hästi. Sõnumite saatmist saab ajatada, näiteks võib poegimismärguanne olla seatud ka nii, et see ei saabu mitte tund, vaid hoopis 10 minutit enne poegimist, näiteks juhul kui laudani on voodist vaid 10 minuti tee.

• VelPhone´i seadme tootja kinnitusel on seade kasutamist leidnud eelkõige karjades, kus lüpsvaid lehmi on 50-200. Need on reeglina perefarmid, kus pole võimalust palgata eraldi öövalvet. Samuti on seadet kasutatud näiteks Suurbritannias 500-pealistes lüpsikarjades, kus on öökarjak olemas, kuid argumendiks on poegimisaedikute optimaalne kasutamine.

• VelPhone seadme hind sõltub temperatuuriandurite arvust ja kokkulepetest, jäädes 3000-5000 euro kanti. Lisaks seadmele ja anduritele on vajalik toimiv mobiilse andmeside pakett (SIM kaart).

Allikas: AS Dimela