Ultraheli abil karja taastootma

Koolituse avas Remedium ASi juht Sivar Irval, kes tutvustas mõne sõnaga ettevõtet.

Edendamaks Eesti piimakarjakasvatust, on Remediumi eksperdid välja töötanud ja rakendanud neljast programmist koosneva süsteemi, mis vaatlevad piimafarmi tervikuna ja tagavad piimafarmi efektiivsuse kasvu.

 „Oleme Eesti piimafarmide taastootmisefektiivsuse kasvu tagamiseks loonud ühe programmina Alta Eesti taastootmisprogrammi ning käivitanud iga-aastase Eesti veisearstidele suunatud eksklusiivse ultraheliskriiningu koolituse, millel osaleb vaid 9 loomaarsti,“ ütles Irval. „Karja taastootmine on piimafarmi keskpunkt, sest mida sagedamini lehm poegib seda enam piima ta toodab ja piimafarm vajab tootmise jätkamiseks lehmvasikaid. Madal taastootmisefektiivsus on peamiseks takistuseks piimafarmide majandusliku edu saavutamisel üle maailma. Ultraheli on kõige efektiivsem saadaolev diagnostikavahend, mis pakub lisaks varajasele ja täpsele tiinuse diagnoosimisvõimalusele karja taastootmisefektiivuse tõstmisel olulist lisaväärtust.“

Koolitus oli kahepäevane. Esimesel päeval kuulati kahte välislektorit  - Paul Horwoodi ja Craig Hoinesi. Teine koolituspäev toimus Kaiu LT OÜ piimafarmis, kus värskelt teoreetilisi teadmisi omandanud loomaarstid said oma teadmisi praktikas rakendada.

Koolituse põhilektoriks oli Paul Horwood Westpoint Veterinary Group’ist, kes rääkis koolituse sissejuhatuses lahti ultraheli kasutamise põhitõed piimakarja pidamisel.

„Ultraheli kasutamise kõige suurem eelis tavapärase katsumise ees ongi see, et me saame hinnata ja näha munasarjas ning emakas toimuvat. Arvan, et kuhugi ei kao ka vanad tiinuse tuvastamise viisid, aga tänapäeva tehnoloogia aitab leida tõsisemaid probleeme,“ selgitas Horwood.

Ultraheli kasutamine piimafarmides kasvab pidevalt

Teada-tuntud fakt, et ultraheli on rakendatav varajase tiinuse avastamisel on vaid üks lisaväärtustest, mida ultraheli kasutamine taastootmisefektiivsuse tõstmisel tegelikult loob. Ultraheliseadmega läbiviidava tiinuskontrolli olulisim väärtus on võimalikult varajane mittetiinete loomade avastamine, mittetiinestumise põhjuse väljaselgitamine ning edasise tegevuskava kohapealne koostamine.

Ultraheli kasutamisega kaasnevad täiendavad kliinilised eelised on täpne ja varajane tiinuse s.h mitmiktiinuse diagnoosimine, loote soo ja vanuse määramine (alates 55ndast tiinuspäevast) ning eluvõimelisuse hindamine ja munasarjastruktuuride määramine. Ühtlasi on ultraheliuuringuga võimalik määrata maksimaalselt efektiivne inna või ovulatsiooni sünkroniseerimiskeem. Tänapäevased ultraheliseadmed on mugavad, tekitavad vähem stressi nii loomale kui uuringu teostajale.

„Ultraheli kasutamine reproduktiivtrakti uurimisel, haiguste ja tiinuste diagnoosimisel ei ole Eesti loomaarstide seas veel väga levinud. Küll aga on Eesti loomaarstidel järjest suurem huvi mõistmaks ultraheliseadmete kasutamise olulisust piimafarmis,“ ütles Horwood. „Ultraheliseadme majanduslik eelis on eelkõige see, et lüheneb uuslüpsiperiood (optimaalne keskmine uuslüpsiperioodi kestus on 100 päeva). Näiteks pikemast uuslüpsiperioodist tingitud kahjum lehma kohta päevas on Ameerikas 3 dollarit ja Inglismaal 4 eurot. Mittetiinete loomade varajane avastamine ning vastavate loomade mittetiinestumise põhjuste täpne diagnoosimine ja likvideerimine avaldab tugevat mõju lehmade laktatsioonikestuste optimeerimisele ja seeläbi karja piimatoodangu kasvatamisele."

Suur ja terve kari tasub sünkroniseerida

Koolitusel tutvustati kaasaegseid inna ja ovulatsiooni sünkroniseerimisprogramme ning ultraheliskriiningu rolli nende skeemide rakendamisel. Sünkroniseerimise põhimõte on selles, et mitmete loomade individuaalsed tsüklid sünkroniseeritakse selleks, et lihtsustada inna avastamist. Samuti lihtsustub töökorraldus piimafarmis.

Sünkroniseerimisprogramme on mõistlik kasutada ainult karja hea tervise ja sigimise puhul, kasutud on need põletikuliste haiguste või halva söötmise korral.

„Eesmärk on 100% lehmi kolme nädala jooksul seemendada pärast vabatahtliku ooteperioodi lõppemist. Selleks tuleb mittetiinestunud loomad võimalikult kiirelt leida ja seemendada need 30 või vähema päeva jooksul,“ selgitas Horwood. „Alustada võiks seemendamist 50dal laktatsioonipäeval eesmärgiga tiinestada 60% karjast 110ndaks laktatsioonipäevaks – seda saavutada on aga väga keeruline. Ultraheliga me saaksime need loomad välja selgitada aga lihtsalt.“

Horwood sõnul peaksid sünkroniseerimist  kasutama suured karjad. „Mõelge sünkroniseerimise kasutusele võtule siis, kui karja keskmine innaavastamismäär on alla 60%. Kui see on suurem kui 60%, siis on sünkroniseerimisest saadav lisaväärtus väike, v.a esmasseemenduse korral. Seda on ka kõige lihtsam sünkroniseerida,“ ütles Horwood. „Oluline on luua süsteem, mõista ning paika panna see, mida sünkroniseeritakse - me võime sünkroniseerida indasid või ovulatsiooni.“

BCF Technology ultraheliaparaadid on turuliidrid

Põhjaliku käsitluse sai koolitusel Šoti päritolu ettevõtte BCF Technology Easi-Scan ultraheliseadme ehitus, kuidas sellega genereeritakse kujutisi  ja kuidas seadet reguleerida nii, et saada kätte just see info, mida vajatakse.

BCF Technology on tegelenud ultrahelitoodetega juba 1983. aastast. Turul olevatest eristab nende ettevõtet see, et nad panustavad väga palju koolitustesse ning teabetööle.

BCF Technology ultraheliaparaate on müüdud maailmas juba 25 000 tükki, aastas müüakse keskmiselt 700 seadet. Ettevõttel on üle maailma 36 edasimüüjat, Remedium AS alustas 2012. aastal BCF Technology Easi-Scan ultraheliseadmete seadmete turustamist.

BCF-i esindas koolitusel Craig Hoines, kes rääkis alguses veidi üldisematel teemadel – ultrahelist, seadmetest nende kasutamisvõimalustest ja kujutise kuvamislahendustest, millele pöörata enam tähelepanu ja mida mitte mingil juhul teha. „Seda üldist teooria osa on vaja eelkõige selleks, et praktilisel päeval Kaiu farmis oleks lihtsam,“ ütles Hoines. „Mida rohkem ultraheliseadmed arenevad, seda lihtsam on prognoosida näiteks munajuha põletikke, mida siiani oleme peaasjalikult diagnoosinud lahkamisel. Emakakaela põletikke tunneb veterinaar hästi aga ta ei näe, mis on emakakaela sees. Mida kvaliteetsem on ultraheliseade, seda paremini on näha emakakihte. Ultraheliseadme abil saame uurida emakapatoloogiat  - näiteks kuvab seade subkliinilise endometriidi korral ekraanil iseloomulikud heledad piirkonnad.“

Lehm ei ole lemmikloom – ta peab omanikule kasu tootma

Koolitusel osalenud loomaarstid tõid ühiselt välja selle, et farmi omanik peab mõistma, kui palju see seade aitab efektiivsuse tõusule kaasa. Aeg on minna edasi ja olla innovaatiline. Suurfarmile ei ole ultraheliseadme soetamine tõesti ülejõukäiv, pigem on probleem selles, et meie veterinaaride vanem generatsioon on harjunud tiinust määrama teisiti ja ei taha ennast uue ja kaasaegse tehnikaga kurssi viia.

Väätsa Agro loomakasvatusjuht Pille Palumaa sõnul on nemad juba Easi-Scan ultraheliseadme kasutajakogemusega. „Nii suures piimafarmis nagu meil, on selle seadme kasutamine ülioluline ja kui me selle oma ettevõttes rutiinselt tööle saame, siis see pakub meile päris palju majanduslikku efektiivsust. Oluline on ikkagi see, et teadus areneb pidevalt  ja nagu igas muus tootmisharus tuleb ajaga kaasas käia – tänapäeva ultraheliseade on juba väga mugav töövahend ja on tõeliselt kasulik. Hetkel on see seade meie Kaiu farmis olemas ja oleme väga rahul. Kindlasti saab sama ultraheliseade olema ka meie uues, juulis avatavas, Väätsa farmis.“

Koolitusel osalenud loomaarstid andsid koolituse kohta ka tagasisidet, hinnates nelja palli skaalal koolituse sisulist ja korralduslikku poolt. Sel aastal sai koolitus koondhindeks 3,82 palli (võrdluseks eelmisel aastal 3,59 palli).

Vaata fotosid koolitusest:

 

 

 

Loe lisaks: Alta Eesti taastootmisprogramm