Eestit esindavad Euroopa aasta suurimal põllumajanduslikul väliüritusel Eesti eelmise aasta meistrivõistluste võitjad Indrek Zilensk ja Jüri Lai.
„Künni maailmameistrivõistlusi on peetud igal aastal alates 1953. aastast ning seekordse 61. MMi korraldajaks on Prantsusmaa. Ülemaailmse künniorganisatsiooni WPO eesmärgiks on edendada ja hoida künnioskusi, parandada künnivilumust ning see kulmineerub igal aastal erineval maal toimuvate künni maailmameistrivõistlustega. Korraldajad nimetavad seda võistlust Euroopa aasta suurimaks põllumajanduslikuks väliürituseks, kuhu oodatakse 300 000 külastajat. Üritus toimub kokku 300 hektari suurusel välialal ja korralduse juures on abiks 2500 vabatahtliku,“ rääkis Eesti Künniseltsi juhatuse liige, Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas. „Võisteldakse kahes võistlusklassis: tava- ja pöördatradega ning iga osalev maa saab panna välja kaks võistlejat. Registreerunud on tänavu 31 riigi künnimehed kokku 59 võistlejaga, nendest 29 tavaadraga ja 30 pöördadraga. Eestit esindab sellel aastal tavaadraga Indrek Zilensk Kesa Agrost ja pöördadraga Jüri Lai Stokker Agrist. Mehi treenib võistlusteks Urmas Lees Dotnuvos Projektaist. Kohtunikuna on ametis Taavi Võsa Eesti Taimekasvatuse Instituudist.“
Mõlemal võistlejal on olemas pikk künnikogemus - nüüd on vaja veel natuke õnne
Lisaks heale tehnikale, Jüri Lai kasutab uut John Deere traktorit ja Indrek Zilensk Olustvere TMK Belarus’i traktorit ning mõlemad kasutavad Kverneland´i firma atra, on vaja teha trenni just spetsiaalselt võistlusteks.
Jüri Lai on 7. kordne Eesti künnimeister ja osalenud MMil juba 5 korda. Tänavune võistlus on kuues. „Minu võistlustest on kõige huvitavam ja samas ka tehniliselt keerulisem olnud Uus-Meremaa võistlus,“ meenutas Lai. „Tulemused võiks alati olla paremad, kõige parem tulemus on mul olnud kõrrepõllul kuues koht Rootsi MMil aga söödikünniga läksin tookord alt. Eks kogu see võit on õnnemäng – palju oleneb lisaks endale ka tehnikast, pinnasest ja ka naabervõistlejast. Hea on see, et mul on alati olnud võistlustel oma ader, mida olen iga kord veidi oma käe järgi ümber teinud ja võistelda olen saanud, tänu tööandjale Stokker Agrile, tuttava John Deere traktoriga,“ ütles Lai.
Ka Indrek Zilenski künnikogemus on pikk, sest juba Helme Kutseõppekeskuses õppides osales ta erinevatel kodustel võistlustel. Tavatööks ongi mehel künd ja külv.
„Kahel korral olen saanud osaleda MMil. Olustveres toimuvatel Eesti meistrivõistlustel olen aga 8 korda võistelnud,“ rääkis Zilenski. „Kuigi minu põhitöö ongi Kesa Agros künni- ja külvitööd, siis neid kahte asja eriti võrrelda ei saa, sest võistluskünd on ikka hoopis keerulisem, kui tavakünd.“
Mehi treenerina aitav Urmas Lees on samuti kogemustega kündja ja ka võistluskogemus on mehel olemas – ta on olnud kahekordne Eesti meister pöördadraga künnis.
„Et tulla maailmameistrivõistlustel headele kohtadele on vaja pikalt ja süvenenult treenida. Aga kust see aeg leitakse? Eelmiste aastate võitjate kogemus on see, et vähemalt kolm kuud igapäevast treeningut oleks see, mis tooks hea koha,“ selgitas Lees. „Väga raske on saada esikolmikusse, sest ees on traditsioonilised künnimaad. Tubli tulemus on juba see, kui jäädakse esikümnesse.“
Kohtunikuna läheb tiimiga kaasa Taavi Võsa, kes saab tänavu oma esimesed kohtunikukogemused maailmameistrivõistlustelt.
„Kes oskavad - need teevad, kes ei oska - need õpetavad ja kes üldse midagi ei tea - need treenivad,“ naljatas Võsa, kuigi tegelikult on mehel kohtunikukogemus olemas. „Kohtunikuna olen ma mitmel aastal Eestis toimunud võistlustel kaasa löönud. Nüüd kui on võimalik minna õppima maailma tasemel kohtunike käest, siis seda võimalust ei saa käest lasta. Neilt saadud kogemus kulub meil siin kindlasti ära.“
Künnimehed saadeti sõprade-toetajate poolt teele heade soovidega
Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti võrdles kündi kui keerulist meistritööd, kus vilumus tuleb aastatega.
„Põllumehe töö on keeruline meistritöö ja heade saakide meisterdamine saab alguse mullaharimisest ehk künnist. Põllumajanduse arengus on olnud erinevaid arenguhüppeid aga suurimaks arenguhüppeks sai aeg kui võeti kasutusele künd. Aasta-aastalt on künni kvaliteet paranenud, paremaks on muutunud nii tehnika kui kündjate oskused,“ rõhutas künni olulisust Lemetti. „Künnivõistlustel käimine annab lisaks sellele, et mehed saavad maailma tippudelt õppida, juurde väärt kogemusi. Kindlasti käiakse seal selleks, et saada häid kohti – selleks aga et neid kohti saada, tuleb teha suurt eeltööd. Tänan kõiki, kogu künnivõistluse tiimi ja ka meeste toetavaid peresid ning fännklubi, künni propageerimise eest. Soovin häid kordaminekuid ja edu!“
Dotnuvos Projektai juhatuse liige Toomas Kulu andis mõlemale künnimehele üle 500-eurosed kinkekaardid, et aidata katta künnimeeste kulutusi võistlusteks.
„Künda ei saa ilma hea adrata. Meie firma, Dotnuvos Projektai, on juba 4 aastat just neid, künni MMil enamkasutatud Kverneland´i firma atru müünud. Ja meil on lausa kohustus, meeldiv kohustus muidugi, künnimehi toetada,“ sõnas Kulu.
Võistkonnaga koos lähevad Prantsusmaale ka künnifännid, eesotsas Jüri Muruga, kel samuti künnikohtuniku kogemus olemas.
„Tänavu läheme taas 40-liikmelise seltskonnaga. Lisaks künnivõistlusele kaasaelamisele ja omade toetamisele, oleme leidnud alati aega, et tutvuda võistlust korraldava maaga. Võistlusega kaasneb alati ka huvitavad tehnikanäitused ja muud maale omapärased võistlused-meelelahutused, nagu näiteks Inglismaal sai vaadata uhkelt ehitud hobukündi,“ rääkis Muru.
Ilma toetuseta sellistel võistlustel osaleda ei saaks
Eesti võistkonna osalemist MMil toetavad Põllumajandusministeerium, Swedbank, Kesa Agro, Stokker Agri, Baltic Agro, Olustvere TMK ja Dotnuvos Projektai.
„Eriti tahaks tänada künnimeeste tööandjaid - Kesa Agrot ja Stokker Agrit – mehed lähevad ju võistlema kõige kiiremal sügiskünni- ja külvi ajal,“ lisas mehi teele saates Ameerikas.
Vaata fotosid künnitiimi ärasaatmisest:
12 fotot
- Eestit esindavad MMil Eesti eelmise aasta meistrivõistluste võitjad Indrek Zilensk ja Jüri Lai Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Seotud lood
Eesti künnimeeskond jõudis Prantsusmaale kohale. Esimese asjana käidi veel saabumise päeval põllul ja vaadati üle võistlusala mullad.
Türi külje all Tännassilma külas elab mees, kelle elu on täitnud masinad ja künnipõllud, pikad tööpäevad traktoriroolis ja varahommikune linnulaul.
Eesti künniselts asutati 29. märtsil 1990. aastal 9. Mai kolhoosis Väätsal Järvamaal. Esindatud oli asutamisel 14 maakonda ja 74 asutajaliiget.
Kaspar Järvala, Jaanus Kaljula ja Priit Puuorg näitasid Venemaa lahtistel künnivõistlustel, mida Eesti mehed oskavad.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.