Lihatööstus investeeris tänavu esimese kuue kuuga 4,37 miljonit eurot, sektori kasum oli esimesel poolaastal 5 miljonit eurot, selgub lihasektori esimese poolaasta ülevaatest.
„Esimesel poolaastal on lihatööstuse müügitulud kasvanud kiiremini kui kogukulud, kuna Euroopa Liidus on langenud liha kokkuostuhinnad. Teisel poolaastal võib eeldada kasumi vähenemist, kuna mõju hakkab avaldama 7. augustil kehtestatud üldine Venemaa impordipiirang,“ ütles kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Madalamad kokkuostuhinnad võimaldasid lihatööstustel 6,4% võrra kasvatada toodangut, mille väärtus ulatus 118,7 miljoni euroni. Lihatööstuse investeeringud suurenesid esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 39% võrra, kokku investeeris sektor tänavu kuue kuuga 4,37 miljonit eurot. „Suurimad investeeringud tehti masinate ja seadmete, inventari soetamiseks,“ sõnas Kand.
Liha ja lihatoodete eksport moodustas esimesel poolaastal kogu põllumajandustoodete ja -saaduste väljaveost 6,8% (2013. aasta samal ajal oli see 8,3%). Statistikaameti andmetel eksportis lihatööstussektor esimese 6 kuuga ligi 14,3 miljoni euro väärtuses toodangut, mida oli 2,9% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sektori esimese poolaasta käive suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,9%, ulatudes 148,2 miljoni euroni
Põllumajandusministeeriumi arvutuste järgi moodustas lihatööstussektori kogutoodang tänavu esimesel poolaastal 16,1% toiduainetööstuse ja 2,6% töötleva tööstuse kogutoodangust.
Eestis oli 2014. aasta märtsi lõpu seisuga Veterinaar-ja Toiduameti (VTA) andmetel 93 lihakäitlemisettevõtet, neist 27 väiketapamajad.
.
Seotud lood
AS Rannarootsi Lihatööstuse juhatuse liikme Indrek Puskari sõnul pole neil lähiaastail laienemisplaani.
Karni kaubamärgi omanik Arke Lihatööstus ASi juhatuse liikme Andres Trummi sõnul investeerisid nemad aastatel 2012-2013 uue tootmishoone ehitamisse 5 miljonit eurot.
HKScan planeerib märkimisväärseid tootmisüksuste investeeringuid Lääne-Soomes ja Eestis Rakveres.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.