Kuidas tõrjuda mullas olevat traatussi?

Kuigi mardikate vastseid kutsutakse üldiselt tõukudeks, on naksurlaste sugukonna vastsed oma usja keha ja kõva kitiinkesta tõttu saanud rahvasuus nimetuse traatuss.

Eestis on neid umbes 70 liiki. Seega on tegu üsna mitmekesise putukarühmaga, kelle hulgas on  erineva elutsükliga liike. Mõne naksuriliigi vastsed hävitavad teiste kahjurite vastseid ja on seega kasulikud putukad.

Mõne liigi vastsed võivad muutuda tülikateks põllu- või aiakahjuriteks. Traatusside kahjustuste all kannatavad peamiselt taimede maa-alused osad, eriti tõusmed ja peedi- ning porgandijuurikad või kartulimugulad.

Tavaliselt seostatakse kahjustust heintaimede kasvatamisega põllul, aga nad armastavad ka orasheinaga risustunud aiamulda. Kindlasti ei sobi traatusside tugeva kahjustuse korral katteviljelus, st. taliteravilja kasvatamine talvise kattekultuurina, sest rohukamar pakub naksuritele varjet ja erituv süsihappegaas meelitab nad kohale.

Valmikud munevad juunis-juulis mulla pindmisse kihti ning surevad varsti pärast munemist. Muna kest on õrn, mistõttu ka kerge puutumine vigastab seda ja peatab edasise arengu. Taimede kõplamine vms vaheltharimine juuni lõpul ja juuli algul on peamine agrotehniline taimekaitsevõte, millega saame noorte traatusside arvukust piirata.

Siiski ei pruugi isegi hoolikas kõplamine esimesel aastal kartuleid oluliselt tervemaks teha, sest suurema osa kahjust teevad ära vanemad tõugud. Et vähendada kahjustuse tõenäosust, tuleks kartulid koristada kohe pärast sordi valmimist ja mitte jätta pikemalt mulda.

Naksurlaste vastsed arenevad valmikuks 3-5 aastaga. Mullas laiguti massiliselt esinevad vastsed suudavad ebasoodsaid keskkonnatingimusi vältida, liikudes mullas üles-alla vastavalt temperatuuri ja niiskuse oludele.

Kuna traatussid eelistavad üldiselt happelisemaid muldi, siis mulla lupjamisega võib sundida need kahjurid sügavamale, mis annab paljude taimeliikide noortele tõusmetele aega ohustatud perioodist välja kasvada.

Väikesel pinnal on võimalik traatusse välja püüda meelissöödaga, kui pulga otsa torgatud poolitatud kartulid või porgandid kaevata taimeridade vahele ning paari päeva pärast nad välja kaevata ja hävitada nende alla kogunenud kahjurid. 

Juurviljapeenral võib katsetada ka traatusside meelistaime salati kultiveerimist püünistaimena. Traatusside biotõrjeks võib kasutada entomopatogeenset nematoodi  Heterorhabditis megadis. Biotõrjepreparaati müüakse pulbrina, mida segatakse kastmisveega ja kantakse mulda kastekannu või kastmissüsteemi abil. Oluline on, et nematoodide kasutamise ajaks oleks muld soojenenud üle 12 °C (mistahes ajal maist septembrini) ning muld ei tohi läbi kuivada. Kuna tegu on elusate organismidega, tuleb preparaat mulda viia võimalikult värskena. Entomopatogeensed nematoodid on väga tõhusaks nn. intelligentseks pestitsiidiks, kes ise otsivad mullas oma saaklooma üles, haigestavad nad ja tapavad. Kogu kahjuripopulatsiooni hävitamiseks võib siiski kuluda mitu aastat, eeldusel, et nematoode talve järel uuesti juurde antakse.