Older Grupi tähelepanekuid maisikasvatusest kahel viimasel aastal

Antud juhul vaatleme tähelepanekuid kahe viimase aasta jooksul, mis olid klimaatiliselt väga erinevad. Katseid ja vaatlusi korraldati Harju, Rapla, Järva, Jõgeva ja Viljandi maakonnas 12 sordiga.

Märksõnad: kahjurid ja haigused, külvamine, umbrohutõrje, väetamine ja saagikus, kasvurütmid, sileerimine, maisisilo hindamine.

Kahjurid. Suurimaks üllatuseks käesoleval aastal oli kahjurite levik, kelleks osutusid naksurlaste hulka kuuluv tume viljanaksur, rahvakeeles on tuntud traatussina. Antud liik on värvuselt  kollakas 4 – 3,5 cm pikkune tõuk. Nad sisenevad taimesse 2-3 lehe faasis paar millimeetrit juurekroonist kõrgemal ja alustavad taimevarre sisu söömisega, hiljem väljuvad taimest 2 cm kõrguselt. Edasi taim närtsib, kolletub ja lõpuks sureb.

Traatussi levikut soodustas kevadel esinenud pikaaegne jahe ja vihmane ilm, mis tekitas taimedel külmastressi. Rohkem oli kahjustusi märgata tuultele avatud põllu madalamatel osadel. Samas põldudel, kus  esines tuule takistusi kasvas mais hästi (veelkord kinnitus sellele, et mais vajab kasvuks rohkem soojust kui heintaimed). Traatussi kahjustused olid sorditi erinevad.

Vähem oluliseks kahjuriks osutus rootsi kärbes, kes kahjustab taime kasvukuhikut varases kasvufaasis. Seejärel taime peavars enam edasi ei kasva ning hakkavad moodustuma külgvõrsed. Nii paljude lisavõrsetega taimi nimetatakse ka põõsasmaisiks.

Taimehaigused.  Mõnel pool oli märgata tundmatuseni muundunud tõlvikuid, mis olid paisunud ja värvuselt hallid. Tegemist on maisi fusarioosiga. Ehkki fusarioos on levinud seenhaigus, kahjustades paljusid taimeliike, peavad Hollandi asjatundjad maisi fusarioosi kui vähese levikuga kahjustajat vähetoksiliseks ja looma tervist mitte kahjustavaks taimehaiguseks.

Külvitehnika puudused.  Suureks puudujäägiks on maisi külvamiseks sobivate külvikute vähesus. On näha, et enamasti on külviread ebaühtlased, ühes pesas on 2 taime koos , kes kumbki ei ole välja arenenud. Teatavasti vajab mais üksiktera külvi. Seetõttu tekivad tühikud, mis on üheks saaki alandavaks teguriks. Õnneks on Eestis juba paar-kolm sobilikku täpiskülvikut olemas, mis tagavad ühtlase üksiktera külvi sajaprotsendiliselt.

Väetamine . Kohtasime ka viletsa väljanägemisega maisipõlde. Esmapilgul tundus, et tegemist on nõrga väetamisega. Mais vajab tugevat väetamist. Esikohale peab seadma orgaanilise väetise (läga), lisaks mineraalväetised.

Kuid saaki alandavaks teguriks on olnud hilinemised umbrohutõrjega.  On teada, et umbrohtudel ei tohi lasta maisist üle kasvada. Katseandmetel võib saak sellel juhul väheneda kuni 38%, rääkimata saagi kvaliteedist.

Maisi kasvu ja arengu iseärasused kahel viimasel aastal. Käesoleva aasta tulemused näitasid, et mais on suure saagipotentsiaali ja võimalustega kultuur, kasvades ka kehvemates ilmastikutingimustes. Mitmed kasvatajad külvasid maisi maikuu alguses,  mõni isegi aprilli lõpus. Taimed tärkasid hästi, kuid järgneva kahe kuu jooksul õiget kasvu külma ilma tõttu ei toimunud. Pärast seda, alates juulikuust tegi ilm kannapöörde. Õhutemperatuur tõusis maisi kasvuks optimaalsele tasemele keskmiselt 20 kraadi  piiresse, päeval 25 – 30 kraadini. Kulus 4 nädalat ja ilmusid nähtavale sultani otsad, sellest edasi veel 3 nädalat ja kõikidel sortidel olid olemas tõlvikud, varajastel sortidel rohkem, hilistel vähem välja arenenud.

Maisi koristamine. Maisi koristamine algas septembri kolmanda dekaadi alguses, sest varajased sordid olid jõudnud vahaküpsesse faasi. Õnneks ei olnud öökülmad veel taimi kahjustanud, mida varem on juhtunud ning kasv jätkus ja seda rohkem hilistel sortidel. Kuu lõpuks tuli tugev öökülm, mis lõpetas maisi kasvu täielikult. Eelneva 2 nädala jooksul arenesid edasi tõlvikud. On tähelepanuväärne, et septembrikuu teisel poolel suurenes saak veelgi seda tõlviku arvel. Öökülm omakorda soodustas kuivainesisalduse tõusu, seda rohkem hilistel sortidel. Enne öökülma koristatud maisi kuivainesisaldus oli sortide keskmisena 27,3 %, pärast öökülma 34,6 – 35,6 %,  mis on sileeruvuse seisukohalt väga soodne (väheneb mahla väljavool, paraneb sileeruvus, suureneb silo maitsvus jt).

Eelmine 2013.a. oli maisikasvuks märksa soodsam. Katseandmetel oli erinevate sortide keskmine kuivainesaak 14,3 t/ha KA, käesoleval aastal 38 – 40 % vähem. Ka möödunud aastal oli väga oluline periood septembrikuu – kuivainet tuli 2 nädalaga juurde 0,86 t/ha (6%) kuid tärklist ja suhkrut formeerus juurde 1400 kg/ha (19,7 %).

Igal aastal ei pruugi nii hästi minna, sest tavaliselt septembri alguse külmad lõpetavad maisi kasvu. Sellest tulenevalt on otstarbekas teha valik ja külvata 2-3 varajast või keskmiselt varajast sorti, mis on erineva kasvuperioodi pikkusega. Oluline on jälgida ka erinevate sortidele määratud FAO numbrit. Older Grupp on katsetes kasutanud sorte FAO 150 – 400. Tihti käituvad sama FAO numbriga sordid meie kliimas erinevalt ning väga oluline on võrrelda sorte katsepõldudel ning saada sordiomast teavet Eestist. Nt. standardsort Crescendo oma FAO180 ületab tihti samaväärseid teisi sorte oma varasusega ja stabiilse tõlvikute küpsemisega erinevatel aastatel.

Oluline on jälgida maisi koristamisel heksli pikkust, mis peaks olema alla 1 cm ehk teiste sõnadega hekseldada haljasmass maksimaalselt peeneks, maisiterad olgu purustatud või muljutud, pealegi jätavad lehmad kettakujulise tõlviku lõigud söömata.

Maisisilo teravilja osalise asendajana.  Missugune on hea maisisilo? Loomulikult on kõige olulisem teada, kas loomad söövad seda meelsasti.

Maisisilo  suurimaks  väärtuseks  on kõrge tärklisesisaldus, mis Eesti  tingimustes  kõigub  25 – 36 %  piires. Seejuures suur osa tärklisest on vatsabakteritest mööduv ja seedub peensooles. Antud tärklise tase vastab ligikaudu näiteks USA maisisilo kriteeriumitele, mida hinnatakse vastavas skaalas keskmisena ja heana. Uued, kõrge seaduvusega sordid nagu ACTIVATE, FIELDSTAR ületavad konkurentide sorte just kõrge seeduvuse ja tärklise saagiga.Silo seeduvus on kõrge ületades enamasti 70 % tänu kõrgele hemitselluloosi sisaldusele, mis ületab kuni 2 korda heintaimede vastava näitaja. Samas väljapaistvalt madal on maisi ligniini (2,5 %)  kui seedumatu kiu osatähtsus ning see on 3 – 3,5 korda  heintaimede omast madalam.Maisisilo energeetilise osa koondnäitaja metaboliseeruva energia sisaldus on kõrge  - 10 – 11,5 MJ/kg KA. Kahjuks on proteiinisisaldus madal  7,6 – 8,8 % KA ning selle puudusega peab söödaratsiooni koostamisel arvestama. Samal ajal peab olema teada maisi tärklisesisaldus, et vältida jõusööda (teravilja) doseerimisel atsidoosi ohtu vatsas

 

 

 

Autor: Siim Older, Hindrek Older