Koššersertifikaat kui juudirahva ISO

„Koššer pole midagi muud kui juudirahva ISO ehk tervislik tootmine,“ selgitas piiritusetootja Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov, kelle juhitav ettevõte ekspordib koššerpiiritust Šveitsi ja Soome. Estonian Spirit sai esimese koššersertifikaadi 2011. aastal. Eelmisel aastal oli tootmises renoveerimine, siis sertifikaati ei uuendatud ja sisuliselt tegeletakse koššertootmisega teist aastat.

Kalatööstuse M.V.  Wool asutaja ja juht Mati Vetevoolu sõnul tähendab kalatööstuses koššer hästi puhast kaupa, mis on toodetud juutide usukombed järgides. Kalatööstuses tähendab see, et reede päikeseloojangust kuni pühapäeva päikesetõusuni ei tohi kala püüda ega töödelda, samuti ei tohi ilma soomuseta kala olla tööstuses sees samal ajal, kui koššerkala töödeldakse. Kui need tingimused täidetud, tuleb rabi tööstusesse ja õnnistab toitu.

Rabi õnnistab toitu

„Kui on juudimaale minek, siis õnnistab rabi päevas kaks korda, kui mujale, siis on kergemad nõudmised:  kas üks kord partii kohta või korra aastas,“ selgitas Vetevool, kelle kalatööstus teeb  koššertoodangut üle kahe aasta ja praegu läheb toodang iga nädal Prantsusmaale. Müüdud on ka Iisraeli, kuid kalahinna tõusu ajal ei suudetud enam pakkuda piisavalt odavat hinda. Peamisteks toodeteks on lõhe: külm- ja kuumsuitsulõhe ja graavilõhe.

Painkülas asuval Scanola Baltic AS õlitehasel on koššersertifikaat toorrapsiõli ja rafineeritud rapsiõli tootmisele ja nende õlitootmises ei ole tava ja koššertootmise vahel erisusi. „Koššertoodang tuleb samalt liinilt ja samade protseduuride järgi, mis tavatoodang,“ ütles juhatuse liiga Ants Puusta.

Koššertoodang ei ole kallim, kui muu toodang, selle eest ei maksta rohkem. Koššersertifikaat annab võimaluse pääseda turgudele, kuhu muidu ei pääseks. Scanola Balticus võetakse seda kui lisavõimalust oma kauba turustamiseks, ehkki praegu on koššertoodete käive üldtoodangust väga väike. Scanola Baltic ekspordib oma õlitoodangut koostööpartnerite kaudu Iisraeli. „Turg on väga tihe igal pool, kuid pürgida tasub ikka,“ leidis Puusta.

Sertifikaat on kallis ja tähtajaline.

Koššersertifikaadi hankimise protsess algab paberite täitmisest ja lõpeb tootmise ülevaatusega. „Tootmisprotsessidega tutvutakse nii paberil kui ka tehases, et olla kindel, kas kõik on ikka nii, nagu paberil kirjas,“ rääkis Sven Ivanov. „Esimesel korral pidime rabi Iisraelist kohale tooma, sel aastal piisas kohaliku rabi kinnitusest.“

Sertifikaadi tingimused sõltuvad turust, kuhu tahetakse oma toodangut müüa. Vetevoolu sõnul on Iisraelis kõige rangemad tingimused ja kõige kallim sertifikaat, Euroopasse müües on tingimused leebemad. 

„Kui kokkulepped on olemas, siis saab sertifikaadi kolme nädalaga kätte,“ kinnitas Vetevool. „Ega siin midagi rasket ei ole: ole puhas, pea kinni nende usust ja austa nende kombeid.“

Sertifikaat on kallis ja igal aastal tuleb uuesti maksta. Täpset hinda Sven Ivanov pooltevahelisele kokkuleppele viidates ei avaldanud, kuid märkis, et see ei olnud 1000 ega 2000 eurot, vaid oluliselt kallim.

„Esimesel aastal on kulud suuremad, järgmistel aastatel juba OK. Ühe pudeli või leiva müümiseks ei ole seda sertifikaati mõtet taotleda,“ lausus Ivanov.

Rabi tuleb etteteatamata

Sertifikaadi saanu üle on järelevalve pidev: rabi usaldusisik võib igal hetkel tootmist külastada ning ta tuleb kohe sisse lasta. „Ta on väga teadlik inimene ja teab, kus on kitsaskohad ja oskab neid vaadata. Käib oma 5-7-10 minutit ära, ütleb aitäh ja läheb. Kuid keegi ei garanteeri, et ta viie minuti pärast tagasi ei ole. Kui ta leiab midagi sobimatut, siis on asjal ilma pikema jututa lõpp,“ rääkis Vetevool.

Kuidas laupäevasest tootmiskeelust kinnipidamist kontrollitakse, kirjeldas Vetevool järgmiselt:  „Reede õhtul kell 18 oli rabi meil külas, vaatas, kus on nendele mõeldud toodang, luges üle, kui palju seda on. Pühapäeva hommikul oli ta tagasi. Soovis näha, kus on tema toodang, vaatas üle ja veendus, et midagi ei ole laupäeval juurde tulnud.“

Koššeris on mahetootmise nüansse

Euroopa Liidu nõuded piirituse tootmisele on miinimumnõuded. Osades moodsamates piiritusetööstustes kasutatakse kulude optimeerimiseks optimeeritud lähenemist, mis ei tule kvaliteedile kasuks. Estonian Spirit ei ole seda teed läinud ja piirituse tegemisel ei olnud neil koššertootmiseks vaja midagi ümber teha. Piirituse tootmisel on aga teatud tehnilised üksikasjad ja tooraine varumisel peab järgima etteantud norme.

„Koššertootmisel on oluline, millisel viisil toorainet kasutada, näiteks sama aasta teraviljast ei saa teha piiritust. Kuna meie nii ei tee, siis meil probleeme ei olnud,“ rääkis Ivanov. Estonian Spirit on mahepiirituse tootja ja mahetootjal on riigi kinnitus, mis on kindlam ja usaldusväärsem kui tootja enda kinnitus. Koššeris on mahetootmise nüansse. Kunagi ei saa olla koššer suhkrupeedi jääkidest tehtud viin. Koššer on tehtud õigetest asjadest õigel meetodil.

„Õrnalt šovinistlik lähenemine kerkis ka üles – naised ei tohi lõpptootega kokku puutuda,“ ütles Ivanov. „Kuna meie tootmisprotsess kulgeb torudes, siis see probleem langes ära.“

Koššervedajat keeruline leida

Estonian Spiriti jaoks osutus kõige keerulisemaks koššertootmise probleemiks logistika: koššertooteid tuleb transportida koššerkonteineris ja vedajal peab olema vastav sertifikaat.

„Transportimiseks peab olema eraldi mahuti nagu mahetootmisel, et toodet mitte kahjustada. Kui mahutis on enne tõrva veetud, siis peab konteiner olema korralikult puhastatud ja kuumtöödeldud. Vedaja peab olema koššersertifitseeritud ja tal peab olema koššersertifikaat. Sellise vedaja leidmisega oli meil mõningaid probleeme,“ rääkis Ivanov.

 

Koššerliha riigi loal kohalikuks tarbeks

Koššerliha saamiseks tuleb religioosse tapmise korra järgi taotleda luba Veterinaar- ja Toiduametilt, kuid viimastel aastatel ei ole Eestis keegi selle loa vastu huvi tundud.

Põllumajandusministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo juhataja Sirje Jalakase sõnul on selline tapmine, mis on loomale kindlasti valu ja kannatusi tekitav, lubatud erandkorras vaid Eestis registreeritud usulise ühenduse liikmete tarbeks. Müügiks ning ekspordiks see lubatud ei ole.

Veterinaar-ja Toiduameti loomakaitsebüroo peaspetsialisti Margus Prosese sõnul ei ole keegi alates 2010. aastast VTAlt sellist luba taotlenud. „Ekspordi eesmärgil selliseks lihatootmiseks luba ei anta, kuna siis tekib oht, et Eesti muutub Euroopa julmaks tapamajaks,“ lausus Proses.

Loomakaitseseaduse kohaselt tuleb üldnormi korras loomade tapmisel alati loom enne tapmist uimastada. Koššertapmise puhul seda aga ei tehta, kuna religioon ei luba.

MIS ON MIS: Koššer

• Koššer tähendab heebrea keeles kõlblikkust ning seda sõna on kasutatud juba enam kui 3000 aastat.

• Koššer on juudi seadustele vastav söömis- ja toiduvalmistamiskultuur, mis baseerub piiblilool Moosese ja Iisraeli laste kõrberännakust. Liha ja piimatooteid ei sööda kunagi koos, neid hoitakse lausa eraldi külmikutes. Sealiha söömine on keelatud. Juudid ei söö ka mereelukaid, millel pole soomuseid ega selgroogu nt vähk, kaheksajalg, krevetid jms. Keelatud on ka angerja ja haikala liha. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud.

• Koššer ei näe ette mitte ainult toidu tegemiseks vajalikud ained, vaid ka nende valmistamiseks vajalikud viisid. Näiteks ei tohi toidutööstuses toimuda tootmist reede õhtust kuni pühapäeva päikesetõusuni, kuna siis on juutidel nädalalõpu sabat. Loomad, kes on vigastatud, haiged või on surnud loomulikku surma on toiduks kõlbmatud. Et liha oleks koššer, selleks peab looma tapma eriväljaõppe saanud lihunik, kes peab olema usklik ja tundma kõiki oma ametisaladusi. Loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise.