Balti riikide ja Soome põllumehed pöördusid abipalvega Euroopa Komisjoni poole

Kirjas rõhutatakse, et kuigi just Balti riikide ja Soome tootjaid on Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonid eriti valusalt tabanud, pole tekkinud olukorra lahendamiseks vaatamata mitmetele formaalsetele lubadustele peatsest abist seni mingit lahendust leitud.

Kirjale alla kirjutanud põllumajandusorganisatsioonide juhid ei sea kahtluse alla Euroopa Liidu ühiseid poliitilisi otsuseid seoses Venemaaga, kuid komisjoni kutsutakse üles solidaarsusele ja ühisele tegutsemisele leevendamaks impordipiirangute negatiivseid ja ebaproportsionaalseid tagajärgi Balti riikide ja Soome põllumeestele ning maakogukondadele.

Kirjas tuntakse muret, et üleöö kaotatud peamise eksportturu kadumise tulemusel on toorpiima kokkuostuhind dramaatiliselt langenud ja see ei ole viimaste kuude jooksul enam katnud piima tootmiseks tehtavaid kulusid. Tekkinud on olukord, kus iga toodetud piimaliiter tekitab piimatootjatele kahjumit.

Komisjonile tuletatakse kirjaga meelde, et olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et Balti riikide põllumajanduse otsetoetuste tase on  diskrimineerivalt madal. Samal ajal ei maksta toetusi ka kohalikest riigieelarvetest, kuna meie majandused alles taastuvad hiljutisest majanduskriisist. Lisaks tuleb Balti riikidel kanda ettenägematuid kulusid aafrika sigade katku leviku tõkestamiseks, et vältida selle levimist teistesse liikmesriikidesse.

Nende erakorraliste väljakutsete tõttu korratakse kirjas varasemaid üleskutseid anda kõne all oleva nelja riigi põllumajandustootjatele kiirkorras vältimatut suunatud abi. Ühtlasi rõhutatakse, et komisjonile edastatud andmed tõendavad selgelt abi andmise vajadust. Kirjale allakirjutanud usuvad, et suunatud abi andmine Balti riikide ja Soome tootjatele pole nende riikide eeliskohtlemine. Solidaarsus on tekkinud olukorras terve Euroopa Liidu huvides.