Paisu eemaldamine parandab Are jõe seisundit

Are jõe kalastiku seisukohast oli paisu likvideerimine vajalik, kuna Pärivere pais muutis kalade senise rände ülesvoolu võimatuks. Paisu eemaldamine tagab Are jõkke tõusvate liikide nagu haug ja ahven, samuti karpkalalaste ja siirdekalade rändevõimaluse. Lisaks aitab see suurendada kalade arvukust ja parandada jõe ökoloogilist seisundit.

„Oleme toetanud palju projekte, kus kaladele läbipääsu tagamiseks ehitatakse olemasolevatele paisudele kalapääsud. Are jõe projekt on hea näide sellest, et saab ka teistmoodi ning vahel piisab vana paisu lammutamisest,“ ütles KIKi projektikoordinaator Tuuli Kull.

Are vallavanem Lauri Luuri sõnul oli ka neid, kes soovisid, et pais alles jääks. „Valdav osa elanikest pooldas siiski paisu lammutamist, sest olid veendunud, et kalapääsu rajamine üksi ei ole piisav kaladele rändetingimuste loomiseks. Sellest võib järeldada, et inimesed hoolivad üha enam loodusest ja selle tasakaalust. Lisaks oli paisjärv täitunud mudaga, mistõttu puudus järvel igasugune väärtus,“ ütles ta.

Pärivere pais oli seni ainuke kalade rändetõke Are jões. Pais rajati 1979. aastal niisutusrajatisena. Siiski ei leidnud Pärivere pais sellena kasutust ning kuni kinnikasvamiseni kasutasid kohalikud seda ujumiskohana.

Are jõe projekt sai KIKist toetust meetmest „Vooluveekogude seisundi parandamine“. Selle meetme raames on KIK viimase seitsme aasta jooksul toetanud kokku 45 vooluveekogude projekti Ühtekuuluvusfondist ligi 13,3 mln euroga. Rahastatud projektidega on võimalik tutvuda KIKi kodulehel.