Mis muutub toidumärgistuses?

Muutused on järgmised:

• Märgistus muutub selgemaks ja kiri suuremaks. Tarbijate hinnangul on kiri pakendi märgistusel liiga väike või halvasti nähtav. Seetõttu kehtestatakse alates detsembrist minimaalse tähemärgi suuruseks 1,2 millimeetrit. Senini kasutatakse sageli sellest väiksemat kirja, kuna tähemärgi suurust kehtestatud ei olnud. Kohustuslik teave tuleb märkida silmatorkavasse kohta, hästi nähtavalt, selgesti loetavalt, seda ei tohi mingil viisil peita. Tekst peab olema tausta suhtes kontrastne.

• Allergikutele muutub valiku tegemine lihtsamaks. Pakendamata toitude (nt lahtiselt müüdavad salatid ja vorstid) puhul peab esitama põhilised allergiat põhjustada võivad koostisosad müügikohas ja pakendatud toitude puhul koostisosade loetelus selliselt, et nad eristuksid teistest koostisosadest kirjastiili või taustavärvi abil. Põhilised allergeenid on gluteeni sisaldavad teraviljad, koorikloomad, sojaoad, muna, kala, piim, pähklid, seller, sinep, seesamiseemned ja mõned E ained (vääveldioksiid ja sulfitid).

• Märgistusse lisandub info liha- ja kalatoodete külmutamise ning sulatamise kohta. Külmutatud liha ja lihast valmistatud toodete nagu nt hakklihasegu, toorvorstid ning ka töötlemata kala puhul peab esitama külmutamise kuupäeva. Külmutatud toote müümisel sulatatuna tuleb märkida selgesõnaliselt “sulatatud”. Kui hilisem sulatamine vähendab toote edasisi kasutusvõimalusi, peab tarbijatele ka selle kohta teavet andma, nt pagaritoodete, liha- ja kalatoodete puhul. Erandiks on toidud, kus külmutamine on osa tootmisprotsessist ning toidud, mille puhul sulatamine ei avalda negatiivset mõju toidu ohutusele või kvaliteedile, nt või.

• Tootenimetusse lisandub info veesisalduse kohta. Lõigu, portsjoni või praetükina müüdava liha- ja kalatoote puhul, mis sisaldab lisatud vett rohkem kui 5 % lõpptoote kaalust, tuleb esitada teave vee olemasolu kohta toidu nimetuses.

• Toitumisalase teabe esitamine muutub 13. detsembrist 2016. a kohustuslikuks. Kohustuslik toitumisalane teave on teave toidu energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, valkude ja soola koguse kohta.  Praegu on toitumisalase teabe esitamine kohustuslik vaid juhul, kui märgistusel esitatakse toitumis- või tervisealane väide.

• Soolasisalduse esitamine muutub selgemaks. Uute reeglite kohaselt peab toitumisalases teabes märgistama naatriumi asemel teavet naatriumi baasil arvutatava soola koguse kohta, sest seda infot on inimestel lihtsam mõista. Seejuures peaks esitatav soola kogus hõlmama lisaks keedusoolale (naatriumkloriid), ka looduslikult toidus sisalduva ja lisatud naatriumi põhjal saadud soola kogust. Kuigi selliselt arvutatud soola puhul võib soola koguse numbriline näitaja teataval määral suureneda, toote soolasus sellest ei muutu. See tähendab, et toodete soolasisaldus jääb samaks, kuid muutuvad soolasisalduse esitamise põhimõtted. Tarbijad saavad ostuotsust tehes lähtuda põhitõest, et päevane tarbitav soolakogus ei tohiks ületada 6 grammi.

• Lihatoodete päritolu esitamine muutub kohustuslikuks. Tarbijauuringud näitavad, et üha rohkem soovitakse infot toidu päritolu kohta. Praegu saab täpset infot päritolu kohta veiseliha, puu- ja köögiviljade, mee ning oliiviõli puhul. 2015. a aprillist muutub päritoluriigi esitamine kohustuslikuks ka värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul.

Toidu valmistajatel on veel mõned kuud aega uute nõuete rakendamiseks, kuid paljude tootjate pakendid vastavad juba praegu uutele märgistuse nõuetele. Enne selle aasta 13. detsembrit turule viidud või märgistatud tooteid, mis nõuetele ei vasta, võib siiski turustada kuni varude lõppemiseni. Toidu märgistamist reguleerivad õigusaktid on muutunud järjest täpsemaks eesmärgiga anda tarbijatele rohkem infot valikute tegemiseks.

Artikkel ilmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorumi raames.

 

 

 

 

 

Autor: Külli Johanson