Kas sinu jõululauale tuleb kodumaine seapraad?

Seakasvatajatele oli enne 2011. aastat elussigade jaoks põhiline turg Venemaal, kus maksti nende eest head hinda. Siis aga läks Vene piir kinni ning tuli hakata uusi turge otsima. Seakatk ning Venemaa kehtestatud impordipiirangud nii elussigadele kui sealihale on kogu Euroopa Liidu sealihaturu olukorra keeruliseks teinud, sest toodetakse rohkem kui tarbitakse. „FAO andmetel moodustas 2013. aastal  Euroopa Liidust pärit sealiha 59% Venemaa kogu imporditud sealiha kogusest. Seetõttu on EL turul sealiha üleküllus ja hinnad all ning uusi turge/ostjaid leida raske,“ nentis Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Vargamäe Indrek ja Pearu seakasvatuses

„Täielik paradoks. Olukord on ebaloogiline ja ainsad, kes sellest võidavad, on autotranspordifirmad,“ leidis Atria Eesti juht Olle Horm aastaid kestnud kummalist olukorda kommenteerides. Importliha suure osakaalu ning usina ekspordi põhjustesse süüvides tõi  Olle Horm välja mitmeid asjaolusid. „Eks siin on mängus ka eestlaste Vargamäe teema. Isiksuste vahelised konfliktid on viinud selleni, et on inimesi, kes omavahel koostööd ei tee, ükskõik mis hinnaga. Teiseks pole suurel osal lihatööstustel oma tapamaju ja nad olid harjunud sigu viima Venemaale. Nüüd on see turg kinni ,“ rääkis Horm. Nii hakati rohkem müüma Leetu, sest sealne seakasvatus katab umbes 60% leedukate oma vajadusest. Samuti müüakse sigu praegu Poola. Hormi arvates seakasvatajad praegu välismaale müües tõenäoliselt paremat hinda ei saa kui koduturul, kuid müüa tuleb, sest Eestiski pole suuremat kogust sealiha lihtsalt kuhugi panna.

Hoolimata sellest, et kodumaine sealihatoodang ajab piltikult öeldes üle ääre, ostavad paljud lihatööstused välismaist külmutatud sealiha sisse. „Hetkel on importsealiha väga soodsa hinnaga ja seetõttu on tootjatel kiusatus seda kasutada,“ nentis Horm.

Ka Illar Lemetti nentis, et sisse ostetakse valdavalt odavamat sealiha, kuigi Eesti toodang kataks siseturu vajaduse ära. Mullu oli näiteks isevarustatuse tase sealiha puhul 105%.

Eesti sealiha tarbimine kasvab

Muutunud turuolukord on tänavu viinud siiski selleni, et meie tapamajad on hakanud rohkem Eestis kasvatatud sigu vastu võtma. Sellest on teatanud näiteks Rakvere Lihakombinaat ning ka Atria tapamajadesse on tänavu tublisti rohkem Eestis kasvatatud sigu toodud.

See aga tähendab nii Olle Hormi kui ka Illar Lemetti arvates, et eestimaalaste toidulauale on tänavu kohalikku sealiha jõudnud varasema ajaga võrreldes rohkem.  Mida aga peaks nii tarbijad, seakasvatajad kui ka riik selleks tegema, et hakataks veelgi rohkem Eesti sigade liha tarbima ja mitte eelistama seda importkaubale?

„Seakasvatajate seisukohalt on oma turupositsiooni tugevdamiseks üks võimalus kohalike tootjate omanduses oleva lihatööstuse loomine ja ühine turustamine. Teine võimalus on teha rohkem koostööd olemasolevate lihatööstustega, kes hetkel impordivad odavamat sealiha. Tänaseni on mitmed seakasvatajad viinud oma elussead välismaale, sest saavad sealt paremat hinda ja lihatööstused on toonud odavat sealiha sisse, aga loodetavasti on siin võimalik leida mõlemale osapoolele sobiv lahendus ja jätta Eestis toodetud sealiha meie tarbijate lauale,“ tõi Lemetti välja mitmeid lahendusi. Ta rõhutas, et kodumaise toote eelistamisel on otsene mõju Eesti majandusele, siinsete töökohtade säilimisele ja kohaliku põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele.

Lemetti hinnagul saab riik selleks, et tarbitaks rohkem kohalikku sealiha, teha eelkõige Eesti toidukultuuri alast laiemat teavitustööd ning teisalt anda tarbijaile infot selle kohta, kuidas lugeda pakendimärgistust, sh tuvastada liha päritolumaad.

Liha päritolu keeruline tuvastada

„Vaadates Eesti tarbijate üldisi hoiakuid kodumaise päritolu osas, võib öelda, et ligi kolmveerand Eesti tarbijaist eelistavad sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid,“ viitas Illar Lemetti TNS EMORi uuringule „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013“. Selle põhjal selgus, et 56% tarbijaist väidab end ostvat ainult kodumaist värsket liha ning 25% väidab, et ostab peamiselt kodumaist värsket liha. „Samast uuringust aga nähtub, et enamikul tarbijaist tuleb enda hinnangul ette olukordi, kus kodumaise ning importtoidukauba eristamine ei ole lihtne.  Seega saaksid eelkõige sealiha töötlejad (toidutööstused) ning ka kaubandus pakendimärgistusel kodumaist päritolu paremini esile tuua, mis on suure hulga tarbijate jaoks oluline argument ostuotsuse tegemisel,“ leidis Lemetti. Olukord läheb tarbija jaoks järgmise aasta 1. aprillist pisut selgemaks, sest rakendub Euroopa Komisjoni rakendusmäärus sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritolu esitamise kohta. Selle kohaselt peab märgistusel esitama looma kasvatamise ja tapmise riigi.

Ka Olle Horm nentis, et tarbijal on keeruline vahet teha, kas tegemist on importlihaga või mitte, sest sealihal pole vaja päritolumaad märkida. „Eelista eestimaist-suhtumine on tõusus. Kui aga importtoote hind on soodsam, on raske lojaalsust säilitada,“ leidis Horm, et paljude tarbijate jaoks on siiski ka rahakott see, mis ostueelistuse määrab.

HUVITAV TEADA Sealiha väljavedu rohkem kui kolmandiku vähenenud

Tänavu on võrreldes 2013. aasta esimese poolega sealiha väljavedu vähenenud 38,1%.  Sigade Aafrika katku leviku tõttu Venemaa 29. jaanuaril 2014 kehtestatud sealiha impordipiirang Euroopa Liidu liikmesriikidele avaldas olulist mõju Eesti sealiha kaubavahetusele. 2014. aasta I poolaastal viidi Venemaale vaid 0,2 miljoni euro väärtuses (71,2 t) sealiha, 2013. aasta I poolaastal aga 1,5 miljoni euro eest (563,8 t). Läti oli küll peamine sealiha ekspordi sihtriik, ent ka sinna viidi 46,6% vähem sealiha.

Allikas: Põllumajandusministeerium

HUVITAV TEADA  Lõviosa importlihast tuli Taanist

2014. aasta esimese kaheksa kuu jooksul toodi külmutatud sealiha kõige rohkem Taanist (5027,2 tuh euro väärtuses) ja Soomest (2606,5 tuh euro eest). Taanist toodud külmutatud sealihast oli 48% Taani päritolu, Soomest toodud külmutatud sealiha puhul oli 94% Soome päritolu liha.

Sealihatootmisel on Taanis väga pikad traditsioonid ja Taani ekspordib umbes 90% oma sealihatoodangust.  Taanis kasvatatakse aastas umbes 24 miljonit siga. Tootmine on efektiivne ja kogused väga suured. Kuigi tööjõu- jm sisendkulud võivad olla seal kõrgemad, siis näiteks sööta varutakse väga suurtes kogustes (pikaajalised lepingud ja seetõttu odavam hind), tootmine on efektiivsem, farmid suured ja kogused samuti. Seetõttu on sealne hind ka odavam.

Allikas: Põllumajandusministeerium

KOMMENTAARID

Kui suure osakaalu moodustab teie kauplustes imporditud sealiha müük?

Katrin Bats, Rimi Eesti Food AS

Kui räägime tavasortimendist koos hooajaliste toodete (sh marineeritud talve- ja suvetooted) ning sea subproduktidega (seakeel, seamaks jne) on kodumaise liha osakaal ca 80% ja importsealiha osakaal 20%. Kampaaniapakkumistes on ülekaal siiski imporditud lihal. Samas kodumaised ja imporditud kampaaniatooted vahelduvad ning kliendi huvi on püsiv sõltumata päritolumaast. Töötlemata importsealiha on meil valikus peamiselt värskena. Liha pärineb Saksamaalt, Taanist või Hispaaniast.

Võtsime Rimi ja Säästumarketi püsisortimenti juba septembrist kodumaist liha juurde. Valikusse lisandus tooteid nii Rakverelt kui ka Atrialt. Lisaks pakutakse ka kampaaniatesse rohkem kodumaist sealiha. Häid müüke oleme näinud näiteks Säästumarketites Rakvere lihatoodetele. Samuti on ka Rimides kampaanias olnud RLK kaelakarbonaadi ja Nõo Lihatööstuse seapraadi.

Tavahinnad import- ja kodumaise sealiha puhul väga palju ei erine, kuid üldiselt kipub importliha olema odavam, eriti näeme seda kampaaniapakkumiste puhul. Lisaks oleme sageli probleemi ees, et kodumaine hankija ei suuda rahuldada Rimi keti suurt vajadust kampaaniatoodetele. Kampaaniaks tellitud importliha eelised on seega piisavalt suured kogused, hea hind ning meie endi  range kvaliteedikontroll.

Kas tarbijad eelistavad Eesti sealiha või on olulisem hind ja päritolu pole kõige tähtsam? Üldistusi teha on väga keeruline. Kuna meie kliendibaas on väga lai, siis on ostjaskond olemas mõlemale kaubagrupile. On tarbijaid, kes soovivad osta ainult kodumaist liha ning hind ei määra tootevalikut. Samas on näha, et väga soodne hind on tugevaks argumendiks paljudele  klientidele ning seejuures päritolu ei oma nii suurt osakaalu.

Lisaks on klient juba harjunud erinevate päritolumaade kaupa tarbima. Näeme ka seda, et klientide usaldus kvaliteetse importliha osas on kasvanud ning seepärast jõuab selline liha üha sagedamini inimeste ostukorvi.

Ty Lehtmäe, Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor

Tavasortimendis müüme praegu ainult Eesti päritolu sealiha. Müügikampaaniate puhul on müügil ka importliha, orienteeruv osakaal kampaaniatest 60% import- ja 40% kodumaine liha. Importliha kasutame peamiselt seepärast, et koguselist nõudlust rahuldada.

Müügikampaaniate importliha pärineb erinevatest Euroopa riikidest, nt Taani, Inglismaa, Saksamaa, Belgia jpt Euroopa riigid. Külmutatud liha me ei müü.

Kui hinnast rääkida, siis vaid sea kaelakarbonaadi puhul on väike hinnavahe ning importtoodang on veidi odavam. Teiste sealiha jaotustükkide puhul päritolust tulenevalt praktiliselt hinnavahe puudub. Tarbija ostueelistustes on kaubagruppide üleselt esmase tähtsusega loomulikult hind.

Kas tarbija eelistab eestimaist liha või on määravam hind? Sealiha puhul on selle eelistuse hindamine keerulisem – kogu meie tavasortiment on müügikampaaniaid välja arvates eestimaine. Seega tarbivad meie ostjatest Eesti inimesed põhiosas kodumaist sealiha.

Kristi Lomp, Selver AS juhataja

Selveri klient eelistab selgelt kodumaist lihakraami - meil on rõõm pakkuda kõikide Eesti suuremate tootjate valikut. Importliha pakume  kampaaniakorras ning selle osakaal moodustab käibest ca 7%, ning on 10-20 senti kilohinnalt kodumaisest odavam.  Igapäevaselt pakume Rakvere, Saaremaa Lihatööstuse, Atria ja Nõo Lihatööstuse tooteid. Ühesuguse müügihinna puhul valitakse ostukorvi pea alati kodumaine.

Värske liha lettides pakume vaid eestimaist. Külmutatud liha valikus pakume väga palju erinevaid tooteid alates talle koodist ja tagatükist kuni erinevate linnulihade ja rupskiteni.

Andres Lember, Eesti Tarbijateühistute Keskühistu turundusdirektor

Üldiselt ETK Grupi kauplustes põhisortimendis importliha pole. Aga kuna ETK Gruppi kuuluvatel tarbijate ühistutel on võimalik seda otse sisse osta regionaalse sortimendina ja vahel ostab importliha sisse ka ETK Grupp sortimendiväliseks kampaaniamüügiks, siis kokku oli importliha osakaal oktoobris-novembris umbes 18%. Jahutatud importliha on põhiliselt Taani päritolu.

Viimasel ajal oleme rohkem kodumaist sealiha sisse ostnud Rakverelt, suurenenud on ka Atria kogused, koguni rohkem kui Rakverel. Saaremaa LT ei ole oma müügikoguseid suutnud tõsta.

Hinnavahest rääkides on näiteks abaliha puhul on vahe ainult mõnikümmend senti importliha kasuks.

Meie kliendid eelistavad kodumaist liha. Oleme teinud import sealihale kampaaniat ja müük oli kodumaisest ligi 7 tonni väiksem.