Kuidas ma poes või turul maheliha ära tunnen?

Mahepõllumajanduses on loomakavatuses terve rida nõudeid, mis peavad silmas loomade heaolu. Mõned näited: maheveiseid peab kindlasti karjatama, neid ei saa kogu aeg ainult laudas pidada; laudas peab neil olema rohkem ruumi kui tavaveistel; loomi võib sööta ainult mahesöödaga, vähemalt 60% päevasest ratsioonist peab olema rohusööt. Ka tiinestumine peab olema võimalikult loomulik, näiteks on keelatud embrüosiirdamine. Lisaks mahedana kasvatamisele peab maheveis olema ka tapetud ja töödeldud mahetunnustusega ettevõttes.

Praegu turul olev maheliha on pakendatud ja lahtiselt seda müügil pole. Tarbijale annab kindluse pakendatud lihal olev Euroopa Liidu mahelogo ja järelevalveasutuse number (EE-ÖKO-02). Mahetootmist, -töötlemist ja -turustamist kontrollitakse põhjalikult ning mahedana märgistatud tooteid võib usaldada. Kõik mahetootjad ja -töötlejad on kirjas Põllumajandusameti veebilehelt (www.pma.agri.ee) leitavas mahepõllumajanduse registrist. Nii saab igaüks kontrollida, kas huvipakkuv põllumajandustootja või töötleja ikka on registris kirjas.

Vastab: Reet Roosimägi, Põllumajandusameti mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist.

Kui ettevõttes alustatakse mahepõllumajandusliku veise -ja  taimekasvatusega koos, siis saab liha mahesaadusena müüa kahe aasta pärast. Kui ettevõttes juba tegeletakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega ja soovitakse alustada mahepõllumajandusliku veisekasvatusega, siis saab liha mahesaadusena müüa aasta pärast.

Mahetoodete märgistamisel on kohustuslik kasutada  ELi mahetoote logo ja samal vaateväljal peab asuma järelevalveasutuse koodnumber ja vahetult koodi all peab asuma päritolutähis (nt „ELi-sisene/ -väline põllumajandus või “Eesti põllumajandus“). Veterinaar- ja Toiduameti koodnumber on EE -ÖKO-02. Lisaks sellele võib kasutada Eesti riiklikku ökomärki. Täpsemalt saab nõuetest lugeda Põllumajandusameti kodulehelt www.pma.agri.ee mahepõllumajanduse valdkonna alt.