Eesti teraviljatööstused eksportisid tänavu üheksa kuuga 61,8 miljoni euro eest, mida oli 55,2% enam kui eelmisel aastal samal ajal, selgub Põllumajandusministeeriumi koostatud teravilja töötleva tööstuse 2014. aasta 9 kuu ülevaatest.
„Ettevõtete edu välisturgudel on lubanud kasvatada teraviljatööstuste toodangumahte ja müügitulu ligi kümnendiku võrra,“ ütles Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Teravilja töötleva tööstuse (so taimse õli, jahu, pagaritoodete ja loomasööda tootjad) müügitulu oli tänavu esimese kolme kvartali peale kokku 299,6 miljonit eurot, mis on 10,7% rohkem kui mullu samal perioodil.
„Teraviljatööstuses oli kasv kiirem kui toiduainetööstuses keskmiselt. Ettevõtted suutsid suurendada efektiivsust ja kasvatada müügitulu kuludest kiiremini. See suurendas teraviljatööstuse kasumit võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga ligi poolteist korda,“ lisas Kand. Teraviljatööstuste kogukasum oli üheksa kuu peale kokku 20,5 miljonit eurot (eelmise aasta samal perioodil 13,6 miljonit eurot). Kogukasumis oli kõige suurem osakaal pagaritööstustel – 39,8%.
Teravilja töötleva tööstusega tööstuse toodang moodustas 2014. aasta üheksa kuuga 17,5% toiduainetööstuse toodangust. Statistikaameti andmetel tegeles Eestis teraviljatöötlemisega 179 ettevõtet, kus töötas kokku 3072 inimest.
Teravilja töötleva tööstuse III kvartali ülevaate leiad
SIIT.
Seotud lood
Meie põhjamaa tingimustes on raps tänuväärt taim, kuna kultuuride valik külvikorras on väga ühekülgne. Nendel taimekasvatajatel, kellel pole loomi ja põldheina pole vaja, kippusid külvikorrad väga teraviljade keskseks kujunema.
Eesti Maaülikooli vanemteadur Helgi Kaldmäe kirjutab lahti selle, mis on ja millist kahju teevad mükotoksiinid viljas, kuidas mõjutab fermenteerunud või konserveeritud teravilja kuivainesisaldus mükotoksiinide sisaldust söödas ja millele pöörata rõhku sööda säilitamisel. Huvitavat lugemist!
Paljude aastakümnete jooksul Nõukogude ajal püüti levitada ideoloogiat, et Eestis pole mõtet kvaliteetset vilja kasvatada. Parem olevat siin arendada loomakasvatust ja tuua odav söödateravili sisse.
Nii teraviljade suurenenud külvipind kui pidevalt kasvanud kogusaak on Eestist teinud teravilja eksportiva riigi. Meie põllumeeste kasvatud vili leiab järjest suurenevas mahus kaugemaid ekspordisihtkohti.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.