Möödunud aastal laekus maamüügist riigieelarvesse üle 12 miljoni euro

Maad müüdi üle Eesti kõigis maakondades. Enim kinnistuid müüdi Harju maakonnas - 119 kinnistut kogupindalaga 631,8 ha, mis moodustas 23% kõigist võõrandatud kinnistutest. Kõige vähem kinnistuid müüdi Hiiu maakonnas - 3 kinnistut kogupindalaga 3 ha.

Nii nagu varasematel aastatel, sõlmiti ka mullu kõige rohkem võõrandamislepinguid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele. Neid müüdi 381, kogupindalaga 2700 ha, kogusummaga 6,76 miljonit eurot. Samas on varasemate aastatega võrreldes maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute osakaal müüdavate kinnistute hulgas mõnevõrra vähenenud. Kui 2014. aastal moodustasid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud 72% kõigist müüdud kinnistutest, siis aasta varem ehk 2013. aastal oli vastav näitaja 81% ning varasematel aastatel veel suurem.

Kui varasematel aastatel on suurema osa võõrandatud maatulundusmaadest moodustanud metsamaad, siis 2014. aastal moodustasid suurema osa põllumaad. 2014. aastal võõrandatud maatulundusmaa pindalast moodustas 57% haritav maa ja rohumaa, 32% metsamaa ning 11% muu maa. Võrdluseks võib tuua, et 2013. aastal oli haritava maa ja loodusliku rohumaa osa 44% ja metsamaa osa 48% võõrandatud maatulundusmaa kogupindalast. Varasematel aastatel oli metsamaa osakaal veelgi suurem - 2012. aastal 63%, 2011. aastal 67% ja 2010. aastal koguni 75%.

Elamumaid müüdi 107 kinnistut kokku 2,73 miljoni euro eest ja ärimaid 22 kinnistut kokku 1,8 miljoni euro eest. Lisaks võõrandati tootmismaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa kinnistuid kokku 1,52 miljoni euro eest.

Võõrandatud kinnistute keskmiseks pindalaks kujunes 5,31 ha. Müüdud maatulundusmaade keskmine pindala oli 7,09 ha ja keskmiseks müügihinnaks 2500 eurot hektari kohta.

Käesoleva aasta riigieelarve seadusega Keskkonnaministeeriumile ette nähtud müügikohustus on 12 miljonit eurot.