Baltic Agro talveseminaridel tutvustati Prantsusmaa põllumajandusliku laboratooriumi SADEF fluoromeetrilise kiiranalüüsi meetodit, mis võimaldab hinnata fotosünteesi intensiivsust ja taimede toiteelementidega varustatuse taset reaalajas otse põllul.
See meetod on kasutusel alates 1992. aastast ja põhineb aastatepikkusel agronoomilisel uurimistööl. Fluoromeetrilist kiiranalüüsi kasutatakse 30 riigis ja aastas tehakse keskmiselt 50 000 analüüsi.
Analüüsi käigus mõõdetakse fotosünteesiprotsessis tagasi peegelduvat fluorestsentskiirgust. Keerulise fotosünteesi tulemusel muundatakse valgusenergia taime kasvuks (biomassiks). „Hea tervisega“ taime analüüsides on tagasi peegelduva fluorestsentsi osakaal suhteliselt väiksem, „stressis taime“ puhul aga suurem. Erinevatele taimeliikidele on väljatöötatud nn standard fluorestsentskõverad. Mõõtmiste tulemusel saame teada, kas fluorestsentskõver vastab standardile või esineb kõrvalekaldeid. Analüüsiraport annab graafilisel kujul teada, kas fotosünteesi indeks on normis ja kas esineb riske toiteelementidega varustatuses.
Analüüsi teel on võimalik taime toiteelementide puuduse riske diagnoosida varakult, 3- 20 päeva enne nähtavate sümptomite ilmnemist. Igal elemendil on päevade välde erinev. See annab võimaluse taimekasvatajal õigeaegse lehtede kaudu lisaväetamisega ära hoida toiteelementide puudusest tingitud saagikadu ja saagi kvaliteedi langust.
Osalise analüüsiga saab määrata 6 toiteelementi (N,K,S,Mg,Mn,B) ja täisanalüüsiga 8 toiteelementi (N,K,S,Mg,Mn,B, Ca ja Fe).
Mõõtmised on soovitatavad eelkõige tootjaile, kes ei kasuta optimaalset väetamist või kes soovivad optimeerida teadmistepõhist täiendväetamist kõrge saagitaseme ja kvaliteedi saamiseks.
Seotud lood
12. veebruaril kogunesid põllumehed Tartus Baltic Agro teadmiste talgutele, et viia ennast kurssi uute taimekasvatusteemadega.
Väga lihtsalt öeldes on saagilõhe potentsiaalse saagi ja tegeliku saagi vahe. Ehk siis see osa saagist mida mingilt pinnalt oleks võinud enam saada! Inglise keeles nimetatakse seda Yield Gap ning selle vähendamist nimetatakse saagi lõhe sulgemiseks (closing yield cap).
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?