Lugeja küsib: Miks peab seemneid puhtima?Vastab: Jaanika Mirka, Syngenta Eesti
Seemnete puhtimine on kõige soodsam ja taimede varajases arengufaasis ka kõige tõhusam viis taimede kaitseks. Meeles tuleks pidada, et osade haiguste, näiteks lend- ning kõvanõgede vastu puudub kasvuaegne tõrje, mistõttu on puhtimine ainus viis nende taimehaiguste levikut oma põllul vältida.
Mitmete talvitumishaiguste esinemine võib taliteraviljade saaki oluliselt mõjutada, kuid ka näiteks odra-võrklaiksuse tugev nakkus suviodral taimede varases kasvufaasis võib tähendada saagikadu kuni 40%.
Kindlasti soovitame seemneid puhtida, kui plaanite uuel hooajal külvata enda paljundatud seemet. Kuna paljud haigused levivad lisaks seemnetele ka mulla ja taimejäänuste kaudu, on puhtimine eriti oluline taimehaiguste tõrjevõte otsekülvisüsteemis ning minimeeritud mullaharimises. Puhtimisvahendi valikul eelistage võimalusel mitme toimeainega tooteid, kuna neil on enamasti laiem toimespekter ja pikem toimeaeg, mistõttu on ka taimed pikemat aega kaitstud. Tugevatoimelisema puhtimisvahendi kaitsev mõju tähendab kasvuhooajal sageli vähenenud pritsimiskordi fungitsiidiga ehk kokkuvõttes majanduslikku kokkuhoidu.
Kaitstes taimi juba varases kasvufaasis, lood aluse hea saagi saamiseks.
Seotud lood
2014. aastal saadi kõigi aegade suurim teraviljasaak - 1 221 600 tonni, ületades seejuures 25% eelmise aasta saaki. Sarnane rekord tehti ka sertifitseeritus seemne kasutamises.
Põllumeestel tuleb nüüdsel eurorahastusperioodil uue kohustusena nõue hakata kasutama 15% teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet.
Uurisime Põllumajandusministeeriumi asjatundjatelt kuidas siis asi täpselt on.
Seemnete väiketootjatel ei ole oma toodangut kerge realiseerida, ent oluline on see, kui hästi osatakse läbi rääkida ja kokkulepetele jõuda.
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.