Sulling: Initsiatiiv uutele turgudele liikuda peab tulema ettevõtjatelt

Järgneb intervjuu väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullinguga.

Kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab lisaks heale näitele Jaapanis, kus leidsite piimatootjatele turu, ka peagi rõõmustada muid põllumajandussektoreid, näiteks lihatootjaid? On ju meie seakasvatuses valitsenud juba aastaid veelgi keerulisem olukord kui piimanduses. Mida peaksid Eesti põllumajandustootjad silmas pidama uute eksporditurgude otsimisel?

Initsiatiiv oma toodetega uutele turgudele liikuda peab tulema ettevõtjatelt. Seda ei saa nende eest ära teha keegi teine. Esiteks tuleb analüüsida, millistele turgudele on mõistlik oma toodangut minna pakkuma? Tuleb välja selgitada, kus on nende toodete järele nõudlus ja millised on eksportimisel sinna logistilised kulud? Teiseks, paljude põllumajandussaaduste ekspordiks (sh piima ja lihatooted) on erinevatel turgudel tarvis taotleda ekspordiluba. Vajalike lubade taotlemisel on abiks Veterinaar- ja Toiduamet, kes esitab taotlused nende riikide vastavatele ametitele, kuhu Eesti ettevõtetel on soov eksportida. Kolmandaks, tuleb sihtturul leida võimalikud ostjad. Seejuures saavad abiks olla EASi välisesindajad, kes aitavad Eesti eksportööre potentsiaalsete ostjatega kokku viia. Nii et riik on abiks erinevates etappides.

Piimatöösturite Jaapani turule minekul oli meie tugevuseks see, et piimatöösturid tegid Eesti Piimaliidu tasandil koostööd ning panid kokku tervikliku pakkumise, milliseid tooteid millistes kogustes annaks müüa. Arvestades Eesti väiksust, on sektoriülene koostöö väga oluline, sest ühe ettevõtte kogused ei pruugi olla piisavad, et äratada huvi. Kui kogu sektor teeb koostööd ja nende plaan on selge, siis on ka riigil neile lihtne abiks olla.

Ma isiklikult usun, et ka meie lihatoodetel võiks olla kaugematele turgudele minekul potentsiaali. Hiljuti lugesin Iiri päevalehest The Irish Times, kuidas Iirimaa veisekasvatajad on leidnud USAs uue suurepärase turuniši – nad müüvad USAsse veiseliha tervislike burgerite üha kasvava turu tarvis. Nimelt söövad Iirimaal veised aastaringselt rohtu ja seega peetakse nende liha tervislikumaks teraviljasöödal ameerika veistel. Nii on iirlased leidnud endale turu, kus saavad veiseliha kilo eest küsida tavapärasest kõrgemat hinda. Arvestades Eesti puhast looduskeskkonda, tuleks ka meil püüelda originaalsete ideede poole, kuidas puhtas keskkonnas kasvanud toidu eest küsida kõrgemat hinda. USA kõrval on suured veiseliha importijad ka Jaapan ja Hiina, nii et nende turgude poole tasuks selles valdkonnas kindlasti vaadata.

Palju tuleks ettevõtjal ise enne uurida koostööpartneri tausta ja kellelt küsida abi?

Koostööpartneri tundmaõppimine on oluline ning aeganõudev etapp. Kindlasti tasub uurida, mis on võimaliku partneri positsioon konkreetsel turul, milline on selle ettevõtte maine, kas ja kellega ta meie piirkonnast juba koostööd teeb, milline on ettevõtte ajalugu, majandusnäitajad ja tulevikuplaanid. Kõige parem võimalus võimaliku partneriga tutvumiseks on luua varakult otsekontaktid ning kirjade ja telefonikõnede asemel päriselt kokku saada.

Kontaktide loomisel saavad abiks olla Eesti välisesindused ja aukonsulid. Selliste kaupade puhul, mis pole enam esmased põllumajandussaadused, saab välisturgudele minekul ettevõtetele abi pakkuda ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Seda näiteks läbi kontaktreiside, ekspordipartnerite otsingu või nn ekspordibuldooserite programmi, kus ettevõte saab kuueks kuuks endale abiks konsultandi, kes aitab tal sisse seada toimivad ärisuhted potentsiaalsete klientidega uuel turul.

Kas riik aitab kuidagi kindlustada n.ö ettevõtja tagalat ja kas te ka vastutate nüüd meie kahe piimatootja tegevuse eest Jaapanis, juhul kui näiteks mahtusid ei täideta, mis saab siis?

Tavaolukorras ei ole riigi ülesanne ettevõtetele uusi turge otsida. Piimatöösturite puhul ei olnud tegemist tavalise olukorraga, sest piimasektor sattus raskustesse Venemaa vastusanktsioonide tõttu ning pidasin õigeks kasutada ettevõtete aitamiseks oma häid kontakte Jaapanis. Seega – riik saab avada uksi ja aidata läbirääkimistel ning seda praegusel juhul sai ka tehtud. Samas ärilised otsused langetavad ettevõtted ise ning seega ka vastutavad nende otsuste eest nemad. Lepingud allkirjastasid Jaapani puhul ikka ettevõtted ise ning nende ülesanne on need lepingud ka täita.

Mis puutub kindlustusvõimalustesse, mis võivad olla aktuaalsed juhul, kui uutele turgudele minekul koostööpartnereid veel põhjalikult ei tunta, siis saab abiks olla riigi osalusel tegutsev KredEx Krediidikindlustus, mis pakub kindlustuslahendust ettevõtetele, mis soovivad end kindlustada ostjate võimalike makseraskuste vastu. Krediidikindlustus aitab ettevõtetel riske maandada ning julgemalt uutele ostjatele ja turgudele müüa. Selliste võimaluste olemasolu võiks innustada ettevõtjaid uute turgude nimel julgemalt tegutsema.

TASUB TEADA EASi eksporditeenused

• Ekspordipartneri otsing - EASi poolt pakutav konsultatsiooniteenus, mis aitab Eesti eksportööridel leida välisturgudel kiiresti ja vähese vaevaga õige ekspordipartneri. - aitab Eesti eksportööril leida andmebaasidest võimalike klientide, edasimüüjate või muude äripartnerite kontakte. - aitab Eesti ettevõtetel murda Euroopa ja Aasia turgudele. - hüva nõu ekspordi arendamiseks Soomes, Rootsis, Suurbritannias, Taanis, Norras, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Hiinas resideeruvalt EASi ekspordinõunikult. - EASi poolt pakutav teenus, eesmärgiks on korraldada Eesti ettevõtetele ärikohtumised sihtriigi ettevõtetega, saavutada otsekontakt ning mõlemapoolne huvi koostööks. - EASi poolt pakutavad nõustamis- ja tugiteenused toetamaks ettevõtete eksporti Hiina. - programm aitab ELi ettevõtetel siseneda Singapuri, Malaisia ja Vietnami turgudele. - Euroopa Komisjoni ja Jaapani valitsuse koostöös korraldatavad ärimissioonid ja treeningprogrammid Jaapanisse.

• Kontaktiotsingu teenus

• Ekspordibuldooser

• EASi ekspordinõunikud

• Kontaktreisid

• Eksport Hiina

• EU Business Avenues

• EU-Japan Centre

Vaata lisaks: VTA. Kauplemine ning import ja eksport.

Tasub vaadata-kuulata: Tasuta KredExi finants- ja kindlustuslahendusi tutvustav veebiseminar ettevõtjatele neljapäeval, 19. märtsil ajavahemikus kl 10.00-11.30. Seminari sihtrühmaks on äriühingute juhatuse liikmed, tegevjuhid, raamatupidajad, müügijuhid, ekspordijuhid..

Lisainfo seminari kohta KredExi kodulehelt www.kredex.ee