Euroopa Liidus kaovad piimatootmiskvoodid

„Pärast kolm kümnendit kestnud piimatootmise piiramist Euroopa Liidus on kvootide kadumine suur võimalus, sest maailmaturul on piima järgi nõudlus suurenemas,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Samas on olukord võrdlemisi prognoosimatu, sest kvootide kadumine mõjutab kindlasti ka piima kokkuostuhindasid.“

Ministri sõnul on tootmiskvootide kadumine Eesti põllumeestele pikemas plaanis kasulik, sest siinsed tootmised on efektiivsed ja konkurentsivõimelised. „Turuolukorra paranedes on nüüd meil võimalik vajadusel toodangut kasvatada ja tarbijate nõudlusele vastu tulla,“ lisas Padar.

Piimatootmiskvoodid on Euroopa Liidus kehtinud ületootmise piiramiseks 1984. aastast alates. 2003. aastal otsustati, et tootmiskvoodid kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast.

Eesti pole piimakvooti seni ületanud, kuid lõppenud 2014/2015 kvoodiaasta 11 kuu andmed näitavad, et Eesti võib tarnekvooti ületada 1–2% ulatuses, millega kaasneb kvoodiületustasu vahemikus 1,9–3,8 miljonit eurot.

Esialgsed hinnangud piima tarnekvoodi ületamise kohta selguvad aprilli lõpus ja lõplik seis pärast laekunud andmete analüüsi juunikuu esimeses pooles. Kui Eesti ületab riigile eraldatud piima tarnekvooti, siis oma individuaalset kvooti ületanud piimatootjatele rakendub kvoodiületamise tasu, mida pärast PRIA-lt tasu kinnipidamise kohustuse kohta info saamist hakkavad kinni pidama piima kokkuostjad.

Märtsi lõpus allkirjastatud põllumajandusministri määrus annab piimatootjatele õiguse soovi korral maksta kvoodiületustasu tagasi kolme aasta jooksul. Kokku ületavad kvoodi eeldatavasti enam kui kümme Euroopa Liidu liikmesriiki.

Piimatootmiskvootide kadumisest pikemalt

Põllumajandusministri määrus

Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/517

Maablogi: "Piimakvoodi ületamise tasu võib tulla arvatust väiksem"