Ain Aasa: Ühest ettevõttest teevad ettevõtte tema inimesed

Rasked ajad tuleb üle elada

Aasa ütles vestlust alustades, et saadud tunnustus on kaasa toonud isegi liialt palju rambivalgust. „Ma pole tähelepanu kunagi eraldi otsinud. Pigem on saadud tunnustus kogu ettevõtte ühise töö vili. Ma ei arva, et ma ise oleksin kõike üksi teinud.“Küsimuse peale, kas ta valitud eriala kunagi on kahetsenud või midagi muud teha tahtnud, vastas Aasa, et on sündinud ja kasvanud siin ja kodukoht on mänginud valikute tegemisel suurt rolli. „Ju siis meeldis maaelu, siiani pole kahetsenud, et olen tegutsenud põllumajandussektoris. Eks majanduse mõõnad on pannud endalt küsima, miks ma selle ala olen küll valinud? Ega praegune olukord ka lihtne pole. Iga kriis on erinev aga see eelmine masuaeg oli eriti keeruline - pidime koondama inimesi. Meil on maakogukond, kõik tunnevad üksteist ja on omavahel tihedalt seotud. Minu puhul oli nende hulgas nii klassivendasid, koolivendasid - see annab kohe teissuguse värvingu. Olen mõistnud, et sellest peab üle olema, kui inimene ei ütle pärast külavahel „tere“. Mina ütlen ikka tere, ma ei taha vimma pidada. Alati on koondada inimesi keeruline. Temal hakkab kõik uuesti otsast pihta aga mina kannan seda otsuse tegemist endaga kaua kaasas,“ selgitas Aasa.Ettevõtte kasv vähendas personali

10 aastat tagasi, kui Aasa võttis juhtimise enda vedada, tehti tööd 300 inimesega, nüüd 130 inimesega. „Pigem võtame vajadusel juurde hooajalisi või ajutisi töötajaid. Tegime koondamisi, sest tehnoloogilised muutused nõudsid seda. Palju inimesi on läinud pensionile, meil oli tööl vanem kaader. Muutsime ka juhtimisprotsesse, meile kuulub mitu ettevõtet. Nüüd käib kõik siit majast - meil on ühtne juhtimine, üks juhatus ja raamatupidamine,“ selgitas Aasa ümberkorraldusi. „Need allettevõtted on hiljem juurde ostetud ja laienemisprotsess oli päris raske. Tundub, et nüüd alles saame vilju maitsta. Ega me pole eraldi eesmärgiks seadnud, et oleksime Eesti suurim põllumajandusettevõte. Pigem oleme kinni haaranud sellest mida elu pakkus. Eks see laienemine tundus mingil hetkel hullumeelne tegevus aga need otsused on vilja kandnud. Oleme mingil hetkel isegi oma ettevõtmistes kahelnud. See oli enne masu ja pärast masu ajal võimendus olukord veelgi. Ütlesime, et alati, kui lauda valmis saime, tuleb kriis - ka nüüd on uus laut valmis ja kipub kriis tulema.“Aasa selgitas, et laienedes osteti ettevõtteid juurde: Sõrandu farm ja hiljem Kabala Agro. „Vana Estonia omas 6000 hektarit maad, ostsime juurde 3000 hektarit ja 800 lehma. Sõrandust tuli juurde 200 lehma, tuli inimesi ja maid juurde. Erinevaid ettevõtteid liita on väga keeruline protsess. Inimsuhted on keerukad, tihti põrkad sellise suhtumise vastu, „et sina tuled meie õue peale majandama“. Ühtseks sulamine on võtnud päris pika aja aga nüüd enam neid probleeme pole,“ ütles Aasa.Biogaasijaam on tundlik süsteem

Oisu biogaasijaama planeeriti Aasa sõnul 5 aastat, koostööd tehti Tehnikaülikooliga. Viimased 2 aastat on biogaasijaam töös. Ehitati KIKi toetusega ja koostöös teise omaniku, Nelja Energiaga. „Jaam läks maksma 5 miljonit eurot ja on 1,2 megavati võimsusega. Kui alustasime jaama planeerimist, siis oli meil 5000 siga. Praegu meil sigu enam pole, ainult lehmad ja aeg-ajalt on meil jaamas toorainest puudu. Ostame turult juurde silo ja kartuli pulpi,“ selgitas Aasa. „Kõik toodetud elekter läheb müügiks, meie äripartnerid oskavad müüa. Jaama tasuvusaeg on üsna pikk, oleme arvestanud 12-15 aastat. Saadud soojaga kütame küla ja kohaliku kooli ning sedasama maja, kus me asume, siin on veel postkontor ja kauplus.“Soojaga on pigem probleemiks see, kuhu panna toodetu suvel, kui kütet pole vaja. „Laut, mis asub biogaasijaama kõrval, seda kütame elektriga – teisi mitte. Jaamast saadud digestaadi kasutame kõik ära, see läheb põllule tagasi. Me ei anna ära ühtegi tonni sitta, seda läheb meil kõike vaja. Iga päev toimub lägavedu kolmest punktist. Raudne reegel on, et kui toorainega varustamine on häiritud, siis langeb biogaasi tootmine koheselt. Sama reegel, mis loomakasvatuses,“ lisas Aasa.Kahte jumalat teenida ei saa

Küsimusele, kas ise mõne väikse firma omanik ei tahaks olla, sest tegevjuhina ja osanikuna on tegutsetud pikalt, vastab Aasa, et siis peaks ta siit ära minema. „Ega kahte jumalat ei saa teenida, ma ei saaks teha kõrvale oma firmat, ma ei jõuaks sellega tegeleda. Mis peamine, siiani on siin huvitav olnud. Kui ma siin lõpetan, siis võiks väiksema koormusega tööd teha aga mitte paralleelselt. Mulle pole lihtsalt omaniku staatus kunagi olnud eesmärk omaette,“ ütles Aasa. „Olen Estonia OÜ juhatuses, ka ise osanik ning suured otsused võetakse meil ühiselt vastu. Arutame kõike koos, kuuest omanikust neli töötab Estonias, nüüd kui Jaanus Marrandi liikus riigikokku. Meid seob juhatuses pikaajaline koostöö, tunneme ju kaua inimesi ja olusid. Loomulikult on meil eriarvamusi aga me lepime asjad kokku, sest meil on kõigil ühine huvi asju koos teha. Jaanus Marrandi ja Kalle Liblikuga olime esimeses klassis samas koolis, koos keskkoolis ja Tehnikaülikoolis. Ka Andrus Lundiga oleme siin pikalt töötanud. Tunneme nii kaua üksteist, vaidleme oma vaidlemised ja leiame koos lahendusi. Minu asi on tõestada oma mõtete õigsust. Kui mulle ära tõestatakse, et mu otsus oli vale, siis teeme teistmoodi.“Rõõmud koos raskustega

„Hästi on siis, kui alustad viljalõikusega, siis tunned fiilingut aga seda ainult esimesel nädalal. Pärast on lõpu ootus, sest lõikus kestab poolteist kuud. Eks põllumajanduses tegutsemine teeb ka rõõmu. Käivitasime lauta, see oli väga raske protsess - loomi läks välja, sest neil tekkis stress. Nad polnud harjunud vaba liikumisega. Samas on tingimused lehmadele vabapidamisel paremad ja toodang suurem. Ette on näha, et piimatootmise potentsiaal on oluliselt parem,“ selgitas Aasa. „Me ei kasuta oma lautades robotlüpsi, kuna suurtootmises on seda keerukas kasumisse saada. Ekspluatatsioon on kallis, ma ei ütle, et loomadele halb või piima ei saaks. Lühikeses vaatevinklis on raske robotlüpsiga kasumit teenida, aga eks alati on ka teistsuguseid arvamusi.“Ettevõtte plaanide juurde kuulub veel ühe lauda ehitamine, senise kolme lüpsilauda ja ühe noorloomalauda juurde.„Planeerime alustada ehitust 2017. aasta kevadel ja samal sügisel lõpetada, nii oleme alati teinud. Eks me jälgi kuidas majanduslik olukord lubab, sest me ei tea kuidas asjad Eestis lähevad. Õnneks ei ole turul veistega nii suurt konkurentsi. Sigadega on turul suurem konkurents ja suured tegijad – nendega on võistelda väga raske. Oma piimatoodangu müüme Valiosse, kogu grupi piim läheb sinna. Eks meile meeldib kaubelda ja nad on meile olnud hea partner,“ kirjeldas Aasa. „Meie eesmärk on ekstensiivsest laienemisest saada efektiivseks tootmiseks. Loodame, et selle me täidame. Selleks peavad olema head inimesed ja teadmised ning oskused, ega rohkem vaja ole.“Eesmärkide püstitamise kohta ütles Aasa, et ta on teinud ettevõtte plaanid viie aasta perspektiivis. „Proovime luua pikemat vaadet aga elu on pidevas muutuses, kuid mingisugune teadmine kuhu ettevõte liigub, see peab olema. Korrektiivi peame olema alati valmis tegema. Eks mul endal on maamehe tarkus, mis põhineb ka kogemustel. Mulle endale meeldib uurida ja selgeks teha uusi tehnoloogiaid ja tehnikat. Vaikselt õhtuti loen ja vajadusel uurime teistest ettevõtetest või mujalt Euroopast juurde. Tahan asjad enne otsustamist alati selgeks teha.“Kõike ei jõua kinni maksta

Personali otsimine on Aasa sõnul keeruline, sest tööd on palju ja päevad pingelised ning pikad. „Meil on tööl noored spetsialistid - loomakasvatusjuht ja agronoomid on kaugemalt tulnud. Samas pearaamatupidaja on kohalik, Kabalast ja hästi tubli,“ kiitis Aasa. „Toimunud on  põlvkondade vahetus, see on väga vajalik ühe firma edaspidiseks arenguks. Oleme väga palju vaeva näinud, et noored siia tuleksid. Eks neil on ambitsioone nagu noortel ikka ja meil jälle on hästi palju tööd. Palkame inimesed tööle ja need, kes meil on jäänud, need on head töötajad. Plussina võib öelda, et anname vabaduse proovida uusi ideid, on võimalus uusi asju katsetada. Näiteks uut tehnikat ja tehnoloogiat, oleme ka ise avatud uuele. Arvan, et see võiks inimesi köita. Töötasu kindlasti pole ainus motivaator. Kunagi ei jõua kõike kinni maksta, mis tööd tehakse aga vähemalt tegevushaaret meil on.“Estonia ongi Aasa hobiks

Aasa ütles, et on saanud ennast realiseerida ja ei oska praegu soovida mingit muud eriala, mis oleks senisele elule parem alternatiiv. „Elu on pigem siin muutuses, enda valik  - kas võtad või jätad. Eks mu mõtted ole pidevalt Estonia juures ja mul pole aega hobidega tegeleda. Kui midagi teha, siis pühendunult ja mul pole vajadust teha kümmet asja korraga,“ sõnas Aasa. „Pigem võiks lastega rohkem tegeleda ja koduga, et noored tütred saaksid aru, millega nende isa tegeleb. Ma olen nendele öelnud, et juhin inimesi. Olen siin ettevõttes kõik etapid läbi käinud ja see on andnud mulle teadmised kuidas inimesi juhtida. See on pigem isikupõhine ja mulle tundub sobivat. Inimestega töötada on väga keeruline, erialaspetsialist ei pruugi alati hakkama saada.“          Aasa räägib vanematekodust saadud hoiakutest. „Kodust olen kaasa saanud harjumuse tööd teha ja tahte õppida. Vanemad andsid suure vabaduse valida kelleks saada, mu isa ja ema usaldasid need otsused mulle. Kodus pidime tegema koos vennaga vanaema juhendamisel kodutöid ja oma lastelt ootan ka samasugust suhtumist. Me pigem teeme nendega koos kui, et ainult sunniks tööle. Kodune tegevus toobki vaheldust. Mul on natuke metsa, teen seda, kaevan kasvuhoonet või reisin vahel kuskile. Hobidega tegelemine nõuaks eraldi oma aega, pigem vist Estonia ongi minu hobi. Olen ka oma inimestele öelnud, et kui te üks hommik ei taha siia tulla, siis pole küll vägisi vaja tööle tulla ja sedasama arvan enda kohta ka.“Põllumajandus on äri nagu iga teinegi

Aasa sõnul peavad nad oma tootmist planeerima selliselt, mis arvestaks valdkonna riskidega. „Meile on ilm kõige suurem risk, peame oma võimsused sellest lähtuvalt sättima. Kümne aasta jooksul ikka korra ilma pärast kaotad,“ arutles Aasa. „Põllumajandus ei ole mingi eriline äri, sama äri nagu teistel. Peame oma asjad nii seadma, et saame hakkama. Kui juba varem võtame seisukoha, et meil on raske, siis hakkab ka nii minema. Samas on meil põnev - võid küll enne plaane teha aga õhtul võib kõik vastu taevast lennata. See teebki selle töö põnevaks. Kogu aeg ei saa hästi minna, nii pole võimalik ja sellest olen ka aru saanud, ikka tuleb tagasilöökidega leppida. Kui sa kogu aeg kaotad, siis oled halvasti teinud aga kui vahest kaotad, siis tuleb leppida ja üle saanud.“Lõpetuseks ütles Aasa, et ühest ettevõttest teevad ettevõtte tema inimesed. „Need on olulised. Me võime küll kraagelda nendega aga ma olen uhke oma inimeste  üle.“TEISED TÄNAVUSEST

TIPPJUHIST:

Marrandi: Paremat valikut annab otsida

Estonia OÜ nõukogu esimees Jaanus Marrandi ütles Ain Aasast rääkides, et ettevõttes on nad osanikena pigem kõik kui partnerid. „Meil on ära jagatud, kes mingi valdkonna või probleemi lahenduse eest vastutust kannab. Varasemalt oli pikalt juhatuse esimees Peeter Kibe, pärast tema lahkumist ja minu poliitikasse minekut oli Ain Aasa loogiline valik. Ta on töötanud Estonias eri valdkondadel ja tunneb ettevõttes igat töölõiku. Tal on olemas vastavad iseloomuomadused, mis on selleks ametikohaks vajalikud: sihikindlus, innovaatiline mõtlemisviis, süvenemine – paremat valikut annab otsida! Selliste suurte põllumajandusettevõtete, nagu meie oleme, juhtideks on keeruline kuskilt mujalt tulla, selleks peab küpsema ja olusid teadma,“ lausus Marrandi. „See, et Aasa kõrge tunnustuse ka mujalt sai, selle üle on mul väga hea meel. Ta on väga tagasihoidlik ja samas väga õige mees. Firma juhti niiviisi väärtustades on see kiituseks kogu firma osanikele ja kõigile töötajatele ja muidugi positiivne reklaam.“Ameerikas: Kõik otsused on kaalutud

Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas selgitas, et põllumajanduse tippjuhi valimiseks on Olustvere konverents moodustanud erinevatelt põllumajanduse erialadelt 6 liikmelise žürii, kuhu lisandub eelmise aasta valitud tippjuht. „Igaüks võis kandidaate välja pakkuda, selle järel saadi salajasel hindamisel pingerida, mis oligi otsuse tegemisel aluseks,“ sõnas Ameerikas. „Aasa eristus teiste kandidaatide hulgast kindlasti oma stabiilsuse, mitmekülgsuse ja pikaajalisusega. Kui hindajateks on erinevate alade inimesed, siis Estonia ja Ain Aasa laiapõhjaline tegevus on kõigile mingit kaudu tuttav, nii loomakasvatus, taimekasvatus kui bioenergia. Vaadates tagasi Estonia ajaloole, tundub, et Aasa oleks seal nagu kogu aeg olnud. Põllumajanduse reformide, tõusude ja kriiside kestel on Estonia üllatavalt stabiilselt arenenud.“Vastuseks, millised on kokkupuuted Aasa, kui tippjuhiga, ütles Ameerikas, et Ainil on alati aega asjade arutamiseks. „Samas ei tehta seal kunagi ühtki otsust ülepeakaela.“Riisenberg: Aasa on tark ning abivalmis põllumees

Põllumajanduse tippjuht 2014, Kehtna Mõis OÜ juht Märt Riisenbergi sõnul tema elu eelmisel aastal auhinna saamine ei muutnud. „Küll küsiti minult hinnanguid rohkem ning tähelepanu minu ettevõtmistega seotud firmadele oli suurem. Rõhutasin jätkuvalt põllumeeste koostegemiste tähtsust,“ ütles Riisenberg. „Aasa eristus teiste kandidaatide hulgast sellega, et on väga suure ja eduka Eesti kapitalil oleva põllumajandusettevõtte tippjuht. Tema järjekindel tegevus on kujundanud uuendusmeelse ning jätkusuutliku ettevõtmise. Suhtleme Ainiga kolleegidena pidevalt, ta on tagasihoidlik, tark ning abivalmis põllumees.“Klammer: Tippjuhiks valik on tunnustus

Voore Farmi juht Indrek Klammer, Põllumajanduse tippjuht 2013, esimene kes on selle statuudi järgi valitud, ütles, et teda pani saadud auhind veelgi rohkem tööle. „Ikka tundub nagu oleks selline tunnustus avansiks saadud ja tuleb veelgi ennast panustada. Eks seda tähelepanu oli ka palju. Kui on rasked ajad, tekkib ikka vahel küsimus, miks põllumajanduse valdkonnas tegutsed - siis on selline sektori tippjuhi valik mingigi tunnustus. Kindlasti on tippjuhi valimine selle seltskonna hulgas tähelepanuväärne sündmus ja aasta tippsündmus juhtidele, kes Olustveres kohal on,“ sõnas Klammer. „Aasaga on meil kontakte aastate jooksul olnud, ta on tasakaalukas ja kalkuleeriv - nii suure ettevõtte juhtimisega teist moodi ei saagi. Ta on kindlasti ka arvamusliider, kelle seisukohti olen alati huviga kuulanud.“