Kütuseaktsiisi tõus mõjutab kõige rohkem aktiivseid põllumajandustootjaid, kes tegelevad ise nii tootmise kui ka turustamisega, ütles riigikogu maaelu komisjoni liige ja Konju kitsefarmi omanik Martin Repinski.
„Uus valitsus alustas põllumeeste röövimisega. Esiteks öeldi, et nn top up toetusi pole mõtet loota, kuigi nii sotsiaaldemokraadid kui ka IRL olid neid enne valimisi põllumeestele lubanud. Seejärel otsustati tõsta kütuseaktsiisi ning lõpuks jättis rahandusminister Sven Sester piimatootjad kergekäeliselt vajalikust abist ilma,“ sõnas Repinski.
„Muidugi oleme juba kõik harjunud sellega, et enne valimisi lubatakse üht ja peale valimisi aetakse hoopis teist juttu, kuid antud juhtum on erakordne,“ nentis värske riigikogu liige.
Aktsiisitõus mõjutab tema sõnul kõige rohkem just aktiivseid tootjaid, kes tegelevad ise nii tootmise kui ka turustamisega. „Logistika moodustab sellisel juhul kuludest väga suure osa – alustades töötajate transpordist ja lõpetades valmiskauba transpordiga,“ lausus Repinski.
Aktsiise tuleks Repinski sõnul alandada, mitte tõsta, sest nii kütuse- kui ka elektriaktsiis on juba niigi liiga kõrge. „Valitsus peab aru saama, et mängud maksudega ja aktsiisidega mõjutavad negatiivselt nii ettevõtjate arengut kui ka tavaliste inimeste elu,“ lisas ta.
Valitsuskoalitsioon otsustas lubadustele katteallikaid otsides, et bensiiniaktsiis tõuseb järgmisel neljal aastal 10 protsenti aastas. Diislikütuse aktsiisitõusuks on planeeritud nelja aasta jooksul 50 protsenti.
Seotud lood
Reform, IRL ja sotsid lubasid valimiste eel tagada Eesti põllumajandustootjatele võrdsed konkurentsitingimused ELi turul. Tegevusprogrammi eelnõust aga seda punkti ei leia.
Uute turgude leidmine võib küll aidata vähendada tööstuste laojääke, kuid see ei ole lahendus, mis tõstaks alla omahinda toodetava toorpiima hinda.
Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu Valitsusliidu eesmärgid on nüüdseks paigas.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?