Rey pankrotihaldur: saneerimisega on hiljaks jäädud 

„Minu seisukoht on, et on hiljaks jäädud. Ettevõtte saneerimist oleks pidanud alustama juba aasta varem,“ ütles Klemmer.

Rääkides maksejõuetuse tekkimise põhjustest, tõi ajutine panktrotihaldur välja, et ettevõtte juhi Valentik Küti sõnul on ettevõte ka varem raskustesse sattunud ja nendest üle saanud, aga seekord on tegemist hädaolukorraga, mille tingisid Venemaa vastusanktsioonid. Selle tõttu on loomade ja lihatoodete eksport Venemaale lõppenud ning olukord on tekitanud kriisi kogu Euroopa seatööstuses. „Väike Rey väikses Kehtna vallas kannatab lihtsalt kõige rohkem,“ lisas Klemmer. Ka leidis ta, et osaühingu juhtkonna tegevuses kuriteo või raske juhtimivea tunnused puuduvad.

Klemmeri sõnul on Rey Seakasvatuse OÜ püsivalt maksejõuetu ning tema ettepanek oli kuulutada välja ettevõtte pankrott ning määrata kindlaks võlausaldajate koosoleku toimumise aeg. Pankroti väljakuulutamisega olid nõus nii pankrotimenetluse algataja OÜ Anu Ait kui ka Rey Seakasvatuse OÜ esindaja advokaat Leino Biin. Pärnu maakohus teeb otsuse ettevõtte pankroti väljakuulutamise osas 21. aprillil.

Juhul kui kohus kuulutab välja ettevõtte pankroti, võtab selle juhtimise üle pankrotihaldur, kes koostöös võlausaldajatega otsustab ettevõtte tegevuse lõpetamise või jätkamise üle. Senikaua jätkub sigade realiseerimine ning sellest saadud tulu eest sööda ostmine.

Klemmer leidis, et suure tõenäosusega tuleb sead maha müüa ja ettevõte tegutsemist ei jätka, sest selle tegevus on praegu kahjumlik: raha ei tule nii palju sisse kui kulub ning võlausaldajatele oleks jätkamine kahjumlik.

Ettevõte sattus kahjumisse 2014. aastal. Ettevõtte varade väärtus on hinnanguliselt 800 000 eurot. Sealuures bioloogilise vara ehk sigade väärtuseks on ettevõte hinnanud 1,26 miljonit, kuid kiirmüügi korras saaks Klemmeri hinnangul sigade eest kõigest 300 000 eurot. 28. veebruari seisuga olid ettevõtte võlad kokku 1,826 miljonit eurot.

Pankrotihalduri sõnul käivad praegu läbirääkimised ettevõtte potentsiaalsete ostjatega.

Istungil selgus ka, et Kehtna vald enam sigadele toidu ostmises ei osale, kuna raha tagasisaamisvõimalus on ebakindel. 

„Kehtna vald maksis arved ära, mille eest sai kolme päeva sööda,“ vahendas Klemmer. „Otsustas edasi mitte maksta, kuna ei ole raha tagasisaamise tingimustes kindel. Ei saa ju reservfondi ära kulutada.“

Klemmeri sõnul peaks riigi tasandil olema sellisteks juhtudeks reserv, sest elus loomade puhul ei saa ettevõtte pankrotistumisel tegevus seisma jääda ning loomi on vaja edasi üleval pidada.