Nädala börsiuudised: Hiina maisitoodang kasvab

Euroopa piimatootjad hakkavad maailmaturust rohkem sõltuma

Nüüd, mil Euroopa liit loobus piimatootmiskvootidest, sõltuvad piimatootjad ekspordist – eelkõige Hiinasse.

Maaklerfirma VSA Capital sõnul mõjub kvootidest loobumine positiivselt riikidele, kus tootmiskulud on madalamad. Näiteks saavad kasu Iirimaa ja Poola tootjad, kes võiksid kiiresti arenema hakata. Ka Taani, Prantsusmaa ja Saksamaa piimatööstus „on märkimisväärse kasvupotentsiaaliga.“

„Pikemas perspektiivis suunavad kvootide eemaldamisest enim kasu saanud tootjad oma ekspordi Euroopa Liidust väljapoole ja teevad seda tõenäoliselt kõige paremini,“ ütles VSA.

Maaklerfirma lisas, et kvootide eemaldamine tähendab seda, et Euroopa riigid hakkavad maailmaturuhindadest rohkem sõltuma. Nende sõnul on kõige tähtsam, kuidas riigid suudavad ekspordikanaleid luua, eriti Hiinasse.

„Hiina piimatarbimine hakkab tulevikus suuresti maailmaturu hindasid määrama,“ ütles VSA.

Viimastel kuudel on piimahindasid tabanud tugev langus. Piimatoodete hindasid jälgiv GlobalDairyTrade indeks on langenud juba neli kauplemissessiooni järjest. 5. mail toimunud sessiooni ajal langesid hinnad 3,5 protsenti.

Suurtootjad võitlevad nisuturu pärast

Austraalia, Kanada, Euroopa, Venemaa ja USA on suurimad tootjad, kes võitlevad globaalse nisuturu pärast. Suured laovarud, valuutade järsud liikumised ning oodatav suur saagikus muudavad kaubandusvoogusid. Sellel on omakorda võitjad ja kaotajad.

Suurte eksportijate agressiivne müümine on nisu hinna viinud sellel aastal 20 protsenti madalamale. Praegu maksab üks buššel nisu (CBOT) 4,73 dollarit. Riskifondid on võimalusest kinni haaranud ning Chicago börsil on iga tõusule panustava positsiooni kohta kolm langusele panustavat positsiooni.

„Sa pead väga hästi otsima katalüsaatorit, mis võiks nisuturu uuesti tõusma panna,“ ütles maaklerfirma RJ O’Brieni asepresident Richard Feltes.

Sellel aastal ületab globaalne nisutoodang 700 miljoni tonni piiri. Viimasel kahel aastal on tootjad koristanud rekordiliselt palju saaki.

Tugevnenud dollar on USA nisueksporti vähendanud 25 protsendi võrra, selgub põllumajandusministeeriumi andmetest. USA turuosa maailmas on langenud 15 protsendile. „Me ei ole maailmaturul lihtsalt piisavalt konkurentsivõimelised,“ ütles teraviljadega kaupleva Team Marketingi tootmisjuht Ted Schultz.

USA turuosa vähenemine on suurendanud aga teiste oma. Näiteks Kanada nisueksport on jõudnud esmakordselt USA tasemele. Ka Euroopas on olnud rekordilised ekspordimahud. Nõrgenenud euro, Lähis-Ida (tähtis impordipiirkond) ligidus ning korralik saagikus on Euroopa tootjaid tugevasti toetanud.

Musta mere äärest pärinev nisu on aga atraktiivsemaks muutunud, sest veokulud on madalamad ja kohalikud valuutad nagu Ukraina grivna ning Venemaa rubla on teinud järske langusi. 

Nisu (CBOT) hind langes nädalaga 0,26 protsenti ning buššel maksab 4,7275 dollarit. Kaera hind langes aga 4,81 protsenti ning buššeli eest tuleb välja käia 2,32 dollarit. Töötlemata riisi hind kukkus 5,82 protsenti ning üks kvintal maksab 9,695 dollarit. Sojaubade buššeli hind langes 0,1 protsenti 9,75 dollarini buššelist.

Hiina maisitoodang kasvab

Sel nädalal olid teraviljade hinnad languses, sest Hiina teatas, et selle aasta teraviljatoodang on oodatust suurem.  USA järel maailma suuruselt teine maisitootja Hiina toodangu prognoosi tõsteti 7,6 protsendi võrra ning tõenäoliselt ulatub saagikus 232 miljoni tonnini.

2015-2016 aasta impordimahud vähenevad eeldatavalt aga poole võrra 2 miljoni tonnini. „Hiina maisiimport on 2015-2016 aastal tõenäoliselt alla 2 miljoni tonni ning peamiselt imporditakse Ukrainast ja teistest heakskiidetud riikidest. USAst ei impordita praktiliselt midagi,“ ütles maalkerfirma Futures International analüütik Terry Reilly.

Eile mõjus maisi hinnale negatiivselt ka üle poole protsendi tugevnenud USA dollar. Maisi hind langes nädalaga 1,3 protsendi võrra ning buššeli hind on 3,615 dollarit.

Nafta hinnale prognoositakse edasist langust

Nafta hind on eelmise nädalaga võrreldes püsinud praktiliselt samal tasemel, sest dollari tugevnemine ja suur pakkumine on mõjumas hinnaralli peatanud.

Neljapäeval langes nafta hind ligi 3 protsenti, sest USA senaator Lisa Murkowski ütles, et esitab seaduseelnõu, mille kohaselt eemaldatakse USA naftaekspordi keeld. Teisalt tuli andmeid selle kohta, et Hiina nõudlus tõusis hüppeliselt, mis aitas järsu hinnalanguse peatada.

Analüütikute sõnul on nafta hinnaralli kurnatud ning pärast 45protsendilist tõusu on oodata edasist langust.

„Nii kiire taastumine on pigem tulnud üllatusena, sest USA laovarud on endiselt suured ja ka teises kvartalis oodatakse laovarude kasvu,“ märkis Swedbanki LC&I valuuta, toorme ja intressi toodete vanemspetsialist Robert Uudisaru Äripäevale.

USA nafta laovarud on 80 aasta kõrgeimal tasemel ning varud on tõusnud juba üle 15 nädala järjest. Paljud väidavad, et tootmise vähenemise tulevikuootused on investorid turuhindadesse praeguseks juba sisse arvestanud.

„Praeguste fundamentaalsete näitajate baasil on raske leida põhjuseid, miks nafta hind peaks veel tõusma, sest laovarud on endiselt suured ja madalad hinnad pole tarbimismahte märkimisväärselt suurendanud,“ ütles Uudisaru. „Kui ei vähendata tootmismahte ja tekkimas ei ole uusi geopoliitilisi pingeid, prognoosiks pigem naftahinna langust.“

Nädala jooksul kukkus WTI toornafta hind 1,36 protsenti ja lõpetas neljapäeva 58,61 dollaril barreli kohta. Brent langes 1,86 protsenti ning barreli hind on 65,38 dollarit.

John Deere’i kasum langes

Põllumajandusmasinaid tootva John Deere’i majandustulemused olid esimeses kvartalis kehvemad kui eelmine aasta, sest turutingimused olid ebasoodsad.

Ettevõtte puhaskasum oli esimeses kvartalis 386,8 miljonit dollarit. Eelmise aasta samal perioodil oli puhaskasum 681,1 miljonit dollarit. John Deere’i käive langes 17 protsenti 6,383 miljardi dollarini.

„Deere’i esimese kvartali tulemused peegeldasid põllumajandussektori keerulist seisu, mis vähendas nõudlust ka masinate, eriti suuremate mudelite järgi. See vähendas omakorda käivet ning kasumit,“ ütles ettevõtte tegevjuht Samuel R. Allen. „Meie metsandus- ja finantsteenuste äri oli aga kasumlikum.“