Erametsade uuendamise uus rekord

Mullu tellis keskühistu Eramets erametsaomanike tellimuste põhjal kokku 876 820 metsataime, kuid käesoleval aastal hangitakse juba peaaegu kaks miljonit taime, nendest 1,7 miljonit kuusetaime, ütles oma ettekandes keskühistu juhatuse esimees Tarmo Lees.

Metsauuendamise järjest kasvavat populaarsust kinnitab ka metsauuendustoetuse taotluste viimastel aastatel järsult kasvanud arv. Mullu taotlesid metsaomanikud uuendustööde toetust 6634 hektarile, toetust saadi 4881 hektari metsa uuendamiseks.

"Riigipoolne toetuste jagamine on oluline, kuigi see on metsaomanikule pigem boonus, keegi ainult toetuste pärast seda tööd vaevalt teeb," hindas Lees ühistute poolt vaadatuna.

Hea tõuke metsauuendamisele on eelkõige andnud metsaühistute tugevnemine – oma ühistu kaudu saab omanik hankida taimed ning lisaks saab nõu ja praktilist abi uuendamistööde korraldamisel. See, et metsaühistute liikmeskond on pidevalt kasvanud, on omakorda aidanud teenuste hulka suurendada.

Taimi napib. Kodumaistest taimedest on praegu nappus, mis sunnib ka sel kevadel taimi importima. Lisaks Eesti kasvatajate toodangule tuleb metsataimi Eestisse Leedust ja Lätist. Lõunanaabrite kasvatatud metsataimede osakaal siiski aasta-aastalt väheneb ja aastaks 2017 püüab keskühistu Eramets Tarmo Leesi sõnul jõuda sinnamaale, et Eestis kasutatakse ainult kodumaist päritolu kultiveerimismaterjali.

Metsaomanikud, kes selleks kevadeks istutustöid planeerivad, esitasid oma taimetellimuse ühistutele juba möödunud aastal – praeguseks on taimed välja müüdud. Küll aga on õige aeg tellida metsataimi tuleva aasta uuendustöödeks.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehituse instituudi metsauuenduse lektor Andres Jäärats viskas õhku küsimuse, millist uuendamist Eesti mets vajab? “Mets kasvab ju ka ise, kuid milline, see on iseküsimus!” rääkis ta. Metsakasvatajale on olulisim majanduslik aspekt. “Võime üsna kindlalt väita, et pole olemas väärtusetut metsa.”

Jäärats ütles, et istutada tasub eelkõige eelmises metsapõlves suurimat tagavara andnud puuliiki.

Katsetulemuste põhjal võib üldistatult öelda, et kuuse ja männi avamaataimed lähevad paremini kasvama kui potitaimed, kuid see sõltub siiski mitmetest teguritest. Looduslikule uuendusele kaasa aitamine on mõnel juhul tulemuslik, mõnel aga mitte. Uuenduse tulemuslikkuse tagab tema sõnul eelkõige taimede piisav algtihedus ja kasvukohale sobivaima puuliigi valimine.

Millal istutadä? “Võimalusel jätta okaspuuraiestik üheks vegetatsiooniperioodiks seisma – kahaneb männikärsaka oht. Lehtpuuraiestikel seda ohtu ei ole. Aasta seisnud raiestikul võib männikärsaka kahjustus väheneda kuni 40%,” jagas Jäärats soovitusi. “Näiteks värskel raiestikul ulatus männikärsaka kahjustus männikultuuris 60-65%, vastavalt poti ja avamaataimed. Otsustamise ja riskeerimise koht on, et männikärsaka kahjustus vs suurem hooldamise vajadus aasta seisnud raiestikul. Katsekultuuride kohaselt tasub kindlasti aasta oodata nii männi kui kuuseistutuse osas – taimede säilivus peale esimest kasvuperioodi 90-93%.”

Kui palju istutadä? See küsimus on seadusandlusega reguleeritud – oleks mida hooldusraiete käigus raiuda. Nüüdseks juba klassikaks muutunud algtihedused: mänd 4000 tk/ha; kuusk 2000 tk/ha;  kask 2000 tk/ha. “Oluline planeeritud ja tegelik algtihedus,” lisas ta.

Metsauuendusmaterjalile, nii avamaataimedele, potitaimedele kui ka seemnetele, on kehtestatud kindlad nõuded ja tarnijad peavad neid järgima. Metsataimede või seemnete tarnija peab olema kantud registrisse. See tagab taimede ostjale kindlustunde, et ta soetab taimed keskkonnaameti poolt kontrollitud kasvataja käest, taimede kvaliteeti on regulaarselt hinnatud ja haigustega rikutud partiid välja praagitud, selgitas seminaril Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov.

Praegu võib kodumaiste taimede nappuse tõttu kauba hulka sattuda ka kontrollimata päritoluga istutusmaterjali.

Eraettevõtjatest taimekasvatajad, kelle tagada on kodumaise kvaliteetse istutusmaterjali kättesaadavus, sooviksid näha kindlat ja konkreetset riiklikku metsataimekasvatuse strateegiat, ütles Metsataimetootjate Liidu juht Richard Tomingas.

Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liikme Olavi Udami hinnangul on kultiveerimise kulud kuusetaimede istutamise puhul 1000–1200 euro vahemikus hektari kohta, männi puhul 1200–1400 eurot/ha. Seda arvestusega, et kuusetaimi läheb hektarile umbes 2000, männitaimi 3000 tükki. Udami kinnitusel saab metsaomanik 20–30 aastase metsa hooldusraiest suure osa uuenduskuludest tagasi.

Eestis tasub kasvatada okaspuumetsa, sest selles on meil looduslik konkurentsieelis, ütles Udam. Uuendamisel võiks erametsades järgida RMK eeskuju: riigimetsades uuendatakse umbes 80% raiesmikest istutamise ja külvamise teel, kuni 20% ulatuses jääb looduse uuendada.

Ta tõi välja, et kindlasti peab metsauuendamise peale mõtlema, sest nii kasutame paremini maa tootmisvõimet, sealhulgas saame lisapuitu ning kultiveerimisel saame kiiresti endale sobiva koosseisuga ja ühtlase tihedusega uue metsa. “Kasutades paremate omadustega puude seemet saame kvaliteetsema metsa ja puistus puude vanus on ühtlasem, mistõttu on kergem majandada,” lisas ta.

Kommentaar Kas tõetsi metsauuendamine ei tasu ärä?

Olavi Udam, MTÜ Ühinenud Metsaomanikud

Väga sageli tuuakse põhjenduseks, et metsa istutamine ei tasu ära, sest investeering on väga pikaajaline – 80-100 aastat! Kasvatan parem 2 ringi leppa ja saan sama palju. Sama raha eest (1000€/ha) saab täna turult osta 10-20 aastase latimetsa. See aga on tihti seotud suure riskiga, näiteks kahjustused.

Investeeringu tootluse arvutamisel lähtutakse liialt pikast perioodist. Esimese hooldusraiega saab olulise osa kuludest tagasi. Arvestades keskmiseks tootluseks 130 €/tm/a ja võites uuendades neli aastat on võit 520€ ehk ca 5%. Üle 20 aasta pikkused prognoosid on väga ebatäpsed ja seega ei ole mõtet neid ka väga täpselt arvutada.

TASUB TEADA

Metsaistutusmaterjali kvaliteedinõuded

Taimed peavad olema terved ja elujõulised normaalse värvusega, sirge tüve ja ühe ladvaga, mehhaaniliste vigastusteta, pakase- või põuakahjustuseta

Okaspuutaimed pikema ladvakasvuga kui külgvõrsed, arenenud juurekavaga, elujõudu vähendavate haiguste või kahjuriteta

Taimekvaliteeti vähendavad

• Harilik mänd  - talvitumishaigused, põõsastumine, toitainepuudus

• Arukask - seenhaigused, abiootilised kahjustused, putukkahjurid

• Harilik kuusk - ladvakasvu puudumine, külm, kuivamine (päikesepõletus)

Allikas: Eda Tetlov, Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

 

Mahu kasvu toetavad tegurid

Metsaomanike teadlikkuse ja vastutustunde suurenemine – soov oma metsa hästi majandada s.h metsa uuendada (nõuandeteenus, õppepäevad, koolitused, ühistegevuslikel põhimõtetel pakutava vajaliku teenuse kättesaadavus)Metsaühistutega liitunud metsaomanike arvu tõus on olnud kahekordne perioodil 2009 kuni 2014 ja jõudnud tänaseks ca 9000 metsaomanikuniühistute professionaalsuse kasv ja nende poolt pakutavate teenuste valiku laienemine (nn. võtmed kätte teenus)Riigipoolne tugi ja toetus metsauundamisel (SA EMK) (tehtud tõõde põhine toetus – MM, taimed, istutus, hooldus)

Allikas: Keskühistu Eramets

Eesti kuusk on parem kui Soome kuusk

Eesti kuusk sobib hästi Lõuna-Soomes metsa uuendamiseks, selgus Luonnonvarakeskuse uuringust, kuna Eesti kuuse seemnest kasvab kiiremini puu, vahendas Helsingin Sanomat.

Kvalitatiivselt Eesti kuusk on parem kui Soome kuusk, sest see on vähem vertikaalharusid.

Luonnonvarakeskuse metsnik Jaakko Napola Soovitab kasutada Eesti kuuski.