Vähipüügilubade müük algab 1. juulil

Kõige lihtsam on kalastuskaarti taotleda müügikeskkonnas www.pilet.ee, kuhu tuleb eelnevalt kasutajakonto luua. Need, kellel on konto olemas, peaksid üle kontrollima oma kontaktandmed. Kui kasutajaprofiililt puudub e-posti aadress ja telefoninumber, ei saa luba osta. Vähipüügi tulemuste kohta tuleb esitada aruanne viie ööpäeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest.

Kalastuskaardi taotlusi saab esitada ka Keskkonnaameti regionaalsetes kontorites, mille kontaktid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel.

Vähipüügivõimalused on tänavu võrreldes eelmise aastaga valdavalt samad, vähipüük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini 2015. Püügilimiiti on vähendatud 50% ulatuses Hiiumaal, kus põuase suve tõttu kuivas mullu osa vähijõgedest.

Vähipüük on vähikatku või signaalvähi esinemise tõttu keelatud Saare maakonnas Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, samuti Harju maakonnas Mustjões ja Vääna jões ning Põlva maakonnas Lutsu jões ja Värska lahes.

Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 cm, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti sõnul tuleb veekogude ääres tegutsedes arvestada ka maaomanike seatud piirangutega ning käituda vastutustundlikult, lõket tohib teha vaid selleks ettenähtud kohtades ning looduses ei tohi prügistada. „Kõikidele avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudele peab olema ligipääs kuni  nelja meetri laiuselt veekogu piirist. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud. Küll aga on mootorsõidukiga võõral maatükil sõitmine keelatud, kui selleks pole antud luba,“ sõnas Tuusti.