Käesoleva aasta alguses toimusid konsultatsioonid huvigruppidega, mille põhjal koostati Euroopa Komisjoni tellimusel EL-Jaapani vabakaubanduslepingu mõjuhinnang erinevate sektorite kohta.
Piimandussektori kohta märgitakse aruandes, et Jaapanis on piimatootmine kallis ja Jaapanis on piima kokkuostuhind ca kaks korda kõrgem võrreldes Euroopa Liidu keskmise hinnaga. Jaapanisse imporditavatest piimatoodetest tuleb 20% Euroopa Liidust ja 27% imporditud juustust pärineb EL-st.
Käesolevatel läbirääkimistel peakski piimatoodete osas olema peamise tähelepanu all EL juustu turulepääs Jaapanisse. Juust pole mitte ainult kõige tähtsam Jaapanisse eksporditav piimatoode, vaid juust on üldiselt kõige suurema väärtusega toode, mida eksporditakse.
EL eksportööride jaoks parandaks turulepääsu kõige enam Jaapani imporditollide määra alandamine.
Kui vähendada tolle kõikide toodete osas (nt x% võrra), siis selle valiku eeliseks oleks kehtiva Jaapani tollitariifide süsteemi püsimine, st et püsiks tariifimäärade omavaheline pingerida ja seos üksteisega. Mis omakorda tähendab, et Jaapani tootjate jaoks jääks püsima sarnane omavaheline konkurentsiolukord. See omakorda vähendaks konflikti tekkimise võimalusi erinevate Jaapani juustutootjate vahel ja vähendaks vastupanu, mis võiks tekkida osade tootjate poolt uue süsteemi juurutamisel.
Progressiivne tollimäärade vähendamine annaks suurimat kasu kallima juustu tootjatele, kuna suurim tollimäärade vähendamine toimuks kõrgeimate ad valorem (vastavalt väärtusele) tollimäärade osas. Sellel oleks ka suurim kasu Jaapani tarbijate jaoks. See variant võib aga tekitada Jaapani juustutootjate omavahelisi pingeid ja sellega kaasnevat vastupanu kaubanduse liberaliseerimisele.
Tariifikvootide juurutamine ei tooks tõenäoliselt kaasa kasu Jaapani tarbijatele, mistõttu pole tõenäoline, et selle süsteemi rakendamisest sünniks tulevikus kasu. Tariifikvootide süsteemi loomine tähendaks ka, et sellest tekiks kasu vaid vähestele tootjatele, kes saaksid eksportida kvoodi piires.
Mõjuhinnangu kõikide sektorite kohta leiab
SIIT.
.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.