Sigade Aafrika katku senise levikuga seotud kulutused ulatuvad 620 000 euroni, millest Euroopa Liit hüvitab riigi tehtud esmased kulud kuni 75 protsendi ulatuses.
Sellest 620 000 eurost kuni 450 000 eurot kuuluks hüvitamisele loomapidajatele, 100 000 eurot VTA tegevustele (enamuses kulud gaasile) ning ülejäänu korjuste kahjutustamisele.
Tõrjekulude katmise põhimõtted tulenevad loomatauditõrjeseadusest ja rahastamine toimub läbi reservfondi, teatas põllumajandusminsteerium.
Eesti riik tagab nõuetekohasuse korral loomapidajale taudikahju kompenseerimise hukkunud ja hukatud loomade ja sööda eest. Lisaks on täiendavad kulud VTAl seoses seadusest tulenevate tõrjemeetmetega.
Kulude arvestus toimub Loomatauditõrje seaduse § 55 alusel.:
Loomapidajale hüvitatakse järgmine kahju
• ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma arvestuslik väärtus, mis arvutatakse põllumajandusministri 2010. a määruse nr 6 alusel;• ettekirjutuse alusel hävitatud seadmete ja sööda väärtus.
Seotud lood
Markilo OÜ omanik ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Urmas Laht ütles, et tänaseks on seakasvatajad saanud ühest Eesti tapamajast pakkumise 0 eurot kilo.
Aafrika sigade katku viirusega saastunud kärbsed on siiani arvatavasti peamised kodusigade nakatajad, kirjutas jahindusteadlane Nikolai Laanetu.
Sigade Aafrika katk diagnoositi Pärnumaal Saarde vallas Veelikse külas kolmel surnuna leitud metsseal, teatas veterinaar- ja toiduamet eile.
Maaeluminister Urmas Kruuse külastab Saare- ning Hiiumaad, kus räägib sigade Aafrika katku leviku tõkestamisest.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.