Maailmabörs: Prantsuse teraviljatoodang rekordi kursil

Prantsusmaa teraviljatoodang võib „purustada rekordeid“Uuringufirmad Agritel ja Offre & Demande Agricole tõstsid järsult Prantsusmaa pehme nisu toodanguprognoosi, sest järjest rohkem tuleb tõendeid, et juunikuu kuuma ilma mõju viljale oli minimaalne.

Prantsusmaa on koristushooaja lõpusirgel ja nisu külvipind oli suur ja saagikus hea. Mitmed turuosalised on prognoosinud, et toodang võib eelnevaid rekordeid ületada 15 protsendiga.Kardeti, et kuiv ja kuum ilm vähendab saagikust. „Tuli välja, et mõju ei olnud nii suur, sest vilja arengutsükkel oli juba hilisemas staadiumis,“ ütles Agriteli konsultant Vikbe Braas.Teraviljade konsultatsiooniga tegelev ODA Groupe tõstis Prantsusmaa pehme nisu toodanguprognoosi 1 miljoni tonni võrra 39,4 tonnini. Agritel prognoosib 38,9 tonnist toodangut. Eelmine aasta oli riigi toodang 37,5 miljonit tonni. Prantsusmaa toodangurekord pärineb aastast 1998 – siis toodeti pehmet nisu 38,2 tonni.Eelmisel kuul prognoosis Prantsusmaa valitsus, et pehme nisu toodanguks kujuneb 37,9 miljonit tonni.Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC), et Euroopa kuiva ja kuuma ilma mõju oli terves Euroopas oodatust väiksem ja nisu saagikus tuleb prognoositust suurem.

Kogu Euroopa mure ei ole siiski veel kadunudOlukord on paranenud ja mure on väiksem, aga mitte kadunud. Vaatamata sellele, et IGC sõnul tuleb toodang prognoositust suurem, vähendas Euroopa Komisjon pehme nisu Euroopa toodanguprognoosi siiski 500 000 tonni võrra 139,45 miljoni tonnini.

Toidunisu hind kallines Euronext turul nädalaga 0,7 protsenti ja tonn maksab 186,25 eurot. 

Teatud piirkondades on ilm seega jätkuvalt probleemiks ja eelkõige mõjutab see nüüd juba maisitoodangut. Teisipäeval vähendas Euroopa Liit selleaastase maisitoodangu prognoosi 3 miljoni tonni võrra 65,5 miljoni tonnini. Veel eelmisel kuul oodati 68,4 miljoni tonnist toodangut.Samuti vähendati rapsiseemnete toodanguprognoosi miljoni tonni võrra 20,7 miljoni tonnini. Rapsiseemnete hind kallines Euronext turul 0,7 protsenti ja tonn maksab 381,5 eurot. 

USAs maksis mais neljapäeva õhtuks 3,82 dollarit buššel – eelmise nädalaga võrreldes oli tõus 0,13 protsenti. Nisu hind kasvas 1,3 protsenti 5,08 dollarini buššelist. Töötlemata riis kallines 1,5 protsenti ja sojaubade hind kukkus 0,9 protsenti.

Piimahindade langus pani toiduhinnad kukkuma

Piimahindade viimase aasta üks järsemaid kukkumisi aitas kaasa toiduhindade langusele, mis on odavnenud juba üheksa kuud järjest. See on pikim langus alates 1999. aastast.73 toidust koosnev indeks kukkus juulis 164,6 punktini, mis on madalaim tase alates 2009. aasta septembrist, teatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) neljapäeval avaldatud raportis. Piimatoodete hind kukkus juulis 7,2 protsenti, mis on suurim kukkumine alates 2014. aasta augustist. Ühtlasi on piimatoodete hind kuue kuu madalaimal tasemel.Euroopa Liit loobus piimakvootidest aprilli alguses, mis tähendas, et farmerid said toodangut vabalt suurendama hakata. Samuti suurenes tootmine Uus-Meremaal ja USAs, Hiina import aga langeb.Piimapulbri hind on kukkunud vähemalt seitsme aasta madalama tasemeni, selgub GlobalDairyTrade (GDT) andmetest. Erinevaid piimatooteid kajastav GDT indeks kukkus 4. augustil toimunud sessiooni ajal 9,3 protsenti, mis oli juba kümnes järjestikune langus. Viimati tõusid hinnad GDT sessioonil märtsi alguses.

„Tundub, et langus jätkub ka järgmine kuu. Ei ole märke, et ükski tooraine võiks järgmisel kuul tõusta,“ ütles FAO vanemökonomist Abdolreza Abbassian.

ÜRO allorganisatsiooni toiduindeks, kus on näiteks teraviljade, liha, piimatoodete, erinevate õlide ja suhkru hind, on eelmise aasta sama ajaga kukkunud 19 protsenti.„Langus on väga pikk ja selle ulatus on väga üllatav,“ ütles Abbassian. Hindade langus meenutab 70-daid, mil toiduhinnad hakkasid pärast naftakriisi kiiresti kukkuma, ütles ta.

Brasiilia reaali langus surub kohvi- ja suhkruhindu allaBrasiilia reaal jätkab langust – viimase nädala jooksul on valuuta odavnenud dollarisse üle 5 protsendi. See survestab aga suhkru- ja kohvihindasid, sest Brasiilia on nende toorainete suurim eksportija maailmas. Roosuhkru hind kukkus 6,2 protsenti ja nael maksab 10,72 dollarit. 

Robusta kohvi hind odavnes 4,5 protsenti 1679 dollarini tonnist.  

Arvatakse, et reaali langustrend jätkub ja see peaks ka edaspidi surve alla seadma nii kohvi kui ka suhkru hindasid.

Pühade lehmade riik India on maailma suurim veiseliha eksportija

Riik, kus lehmad on pühad loomad, oli eelmisel aastal maailma suurim veiseliha eksportija, vahendab CNN Money.India oli eelmisel aastal maailma suurim veiseliha eksportija, selgub USA põllumajandusministeeriumi andmetest. Riik suurendas edumaad Brasiilia ja Austraalia ees, kes asetusid vastavalt teisele ja kolmandale kohale.Kokku eksportis India 2014. aastal 2,08 miljonit tonni veiseliha. Brasiilia eksport ulatus 1,91 miljoni tonnini ja Austraalia oma 1,85 miljoni tonnini. USA oli neljandal kohal ja eksportis 1,17 miljonit tonni.Suure ekspordi põhjus peitub asjaolus, et India ekspordib suures koguses vesipühvli liha. Vesipühvlid kuuluvad veistlaste perekonda ning USA põllumajandusministeerium klassifitseerib nende liha veiselihana.Pühvliäri on Indias kasvanud tohutu kiirusega – nüüdseks teenib India pühvlite ekspordilt rohkem kui basmati riisi ekspordilt.India pühvliliha, mis on traditsioonilise veiseliha odavam ja pehmem alternatiiv, lõpetab tavaliselt Aasia ja Lähis-Ida toidulaual, kus kasvav jõukus suurendab nõudlust liha vastu.Elusveiste hind kukkus eelmise nädala esmaspäeval 13 aasta madalaima tasemeni – ühe naela hind oli 1,4225 dollarit.

Naftahinnad kukkusid suurelt

Sellel nädalal tegid naftahinnad järsu kukkumise. Müümist innustas USA puurtornide arvu tõus ja mure, et ülepakkumine on jätkuvalt suur.West Texas Intermediate (WTI) toornafta hind kukkus nädalaga 8 protsenti 44,66 dollarini barrelist. Brent odavnes 7 protsenti 49,58 dollarini barrelist – viimati oli hind nii madalal jaanuaris.Eelmise nädala jooksul tõusis USA puurtornide arv viie võrra 664-ni, selgub Baker Hughes andmetest. Varemalt on investorid arvanud, et riigi naftatoodang on oma tipu juba saavutanud. Puurtornide arvu kasv näitab hoopis pakkumise suurenemist, mis mõjub nafta hinnale survestavalt.Ülepakkumise mured suurenesid ka Iraani tõttu – riigi naftaminister ütles, et Iraan suudab pärast sanktsioonidest loobumist naftatoodangut suurendama hakata juba nädala möödudes, teatas ANZ oma raportis.Ka nõudluse poole pealt pole olukord sugugi optimistlik. Hiina import on olnud vaatamata negatiivsetele majandusandmetele stabiilne, aga märgid nõudluse nõrgenemisest tulevikus on olnud piisavad, et naftaturu langusele kaasa aidata.