Marrandi: Maaeluministeeriumi nimi on veelgi eksitavam

Jaanus Marrandi oli põllumajandusminister ajavahemikul 28.01.2002 - 10.04.2003.

Marrandi sõnul talle ministeeriumi nimevahetuse mõte ei meeldinud. „See oli valitsusliidu partneri – Reformierakonna selge soov, aga minu arvates kõneleb see justkui arusaamise puudumisest. Väide oli, et ministeerium tegeleb laiemate asjadega kui ainult põllumajandus ja nimi olevat eksitav. Tegelikult on maaeluministeeriumi nimi veelgi eksitavam, sest viitab sellele justkui see ministeerium panekski paika kogu maaelu, aga ta ei tee seda ju ometi. Maaelu osa on teed ja ühistransport, haridus, kohalik omavalitsus, perearstid ja palju muud, mida selle ministeeriumi tegevused kunagi ei hakka puudutama,“ ütles Marrandi. „Põllumajandusministeerium oli ja jääb selgelt valdkonna majandusministeeriumiks. Ka kõik maaelu puudutavad küsimused on selles ministeeriumis käsitletavad osana Euroopa ühisest põllumajanduspoliitikast, maamajandusest. Täpne on, et külaelu ja maaelu meetmed on osa põllumajanduspoliitikast, mitte vastupidi. Nad on seal majanduse pärast, kuna põllumajanduses jääb töökäsi vähemaks ja on vajadus leida teisi tegevusvaldkondi. Seega osana majandusprotsessidest. Nii eksitab selle ministeeriumi nimi praegu veelgi rohkem kuna on laialivalguv, kõikehõlmav, ega näita, et oma sisult on tegemist majandusministeeriumiga. Kui ilmtingimata oli vaja nime muuta, siis oleks kohasem olnud maamajandusministeerium. Mulle meeldivad kunagised ratsarügemendid, millest on saanud tankiüksused, aga mille traditsioonid on säilinud ja tegutsevad vana nime all. Ja üldse ei meeldi kalduvus pisendada põllumajandust mingiks väikeseks olematuks viguriks kuigi sealt tuleb meile toit laua peale.“

Rohkem regionaalpoliitilist tegevust

Marrandi ootab uue nimega ministeeriumilt suuremaid muutusi. Ta ootab, et ministeerium suudab ennast kehtestada ja võideldaks selle nimel, et võrdsustuksid konkurentsitingimused kasvõi meie lähinaabritega. Lihtsalt poliitiline kätelaiutamine ei anna kellelegi midagi.

„Kuna nimi on muutunud, siis oleks naeruväärne, kui sellega kaasneksid üksnes mikroskoopilised muutused. See kõneleks justkui tegelikku sisupuudust ja üksnes mõtete kõrvalejuhtimisest nime muutuse abil. Ministeeriumi tegevustesse peaks lisanduma oluliselt regionaalpoliitilist tegevust, meetmeid ja ka vastavad finantsid,“ lausus Marrandi. Ta lisas, maaelu ministeeriumile peaks jääma senisest enam metsanduse majanduspool aga ressursikaitse jäägu endiselt keskkonnaministeeriumile. Samuti terve kalanduse valdkond.

Uurisime endiselt ministrilt ka seda, mida ta peab olulisemaks otsuseks mille tegi, kui oli ise ametis põllumajandusministrina.

„Minu ministriks oleku ajal lõpetati läbirääkimised EL-ga liitumiseks. Arvan, et meil läks olusid arvestades päris hästi ja tollased liitumistingimused pidasid vastu kuni siiani. Saavutasime päris head kvoodid ammlehmadele ja uttedele, mis andis võimaluse neid valdkondi arendada, sest oli perspektiiv ja toetused. Isegi piimakvoot pidas peaaegu lõpuni vastu ja alles viimasel kvoodiaastal see ületati. Samuti maksime välja ikaldustoetused, seadsime sisse koolitus- ja parktikatoetused, aiandustoetuse, maaparandustoetuse,“ meenutas Marrandi. „Tollaseid olusid arvestades kasvas ministeeriumi eelarve päris hästi. Ilma häbenemata võin öelda, et 2003. aasta eelarves oli Eesti riigipoolseid toetusi 51 miljoni euro ulatuses, aga näiteks 2014. aastal ainult 34 miljonit. Seega Eesti riik enam oma raha maaelu arengusse panustanud ei ole ja lootnud üksnes Euroopa rahadele.“

TASUB TEADA

Põllumajandusministeeriumi ajalugu algab 1918. aastast, kui moodustati Eesti Vabariik. põllumajandusjuhti-ministrit.

Läbi aegade on Eesti põllumajandust juhtinud 47

Päästekomitee 24. veebruari 1918. aasta päevakäsuga nr 5 määrati Ajutise Valitsuse koosseisu ka põllutöö- ja toitlusminister, kuid seoses Saksa okupatsioonivägede sissetungiga 1918. aasta veebruaris ei jõudnud ministeerium Ajutise Valitsuse koosseisus oma tegevust alustada., kui pärast okupatsioonivägede lahkumist Maanõukogu Vanematekogu otsusega määrati põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot.

Seepärast loetakse ministeeriumi asutamise ajaks 12. novembrit 1918. aastal

Ministeeriumi asukohaks sai Wismari tänav 7 Tallinnas.

Eesti Ajutise Valitsuse Maanõukogu (Maapäev) 24. novembri 1918. aasta otsusega lahutati Põllutöö- ja Toitlusministeerium Põllutööministeeriumiks ja Toitlusministeeriumiks, põllutööministriks määrati Otto Strandmann ja toitlusministriks Jaan Raamot.

Lai tn 39 / Lai tn 41 Tallinnas asuva hoone ostis Valitsus 1935. a märtsis ja samast aastast asus osa Põllutööministeeriumi osakondi Lai tn 39 / Lai tn 41 hoonesse. Põllutööministeerium tervikuna asus Lai tn 39 / Lai tn 41 hoonesse 1936. aastast ja selles hoones asume tänase päevani.