Särgava: Põllumees ei protesti niisama ajaviiteks

„Tuleb rakendada Turu Vastutuse Programmi (MRP), millega panustatakse farmeritele, kes vabatahtlikult vähendavad piima tootmist. Farmerid nõuavad, et asjakohane programm tuleb kiirelt rakendada, rahvuslikud eelarved ei ole suutelised sellise kriisiga toime tulema. Isegi prantslaste ebareaalne ettepanek toetada ühte lehma 300 euro suuruse toetussummaga, ei suudaks päästa olukorda pikemas plaanis,“ ütles Schaber eilsel pressikonverentsil. Ta lisas, et seni rakendatud meetmed, näiteks  stabiliseerimisostud, ei ole tervikuna kuigi palju aidanud globaalse piimauputuse vastu.

Massiivne ekspordiplaan lihtsalt kukkus kokku, vaatamata, kas keegi tahab seda tunnistada või mitte. Liigsete koguste veeretamine Euroliidu siseselt ühest piirist teise, ei päästa olukorda kuidagi.

Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi, Saidafarmi juhi, Juhan Särgava sõnul on olukord nüüdseks juba väga keeruline.

„Olukord küpsetab igati tänavale tulekut ja poliitiliste muutuste nõudmist. Piimafarmerid, nooremad sealhulgas, on kogu oma teadliku elu panustanud heade ja paremate tulemuste saavutamiseks ja nüüd on lõpuks poliitiline olukord pööranud kõik pingutused iseenda vastu. Ühiskonnal on kohustus piimatootjad sellest raskest perioodist läbi aitamisel, sest toitu on ju kõigile tarvis. Tootmistegevuse kahandamine peab toimuma mõistlikul viisil, et maha ei jääks lõpnud loomad ja hoonete varemed. Nii nagu farmi loomine, nõnda ka mõistlik lõpetamine, vajab lihtsalt aega kohanemiseks, korraldamisteks, uute elatusallikate sisseseadmiseks,“ selgitas Särgava olukorda. „10000 lehma, kes meil hetkel lihakombinaadi järjekorras ootavad,  jätavad tööta 1000 inimest primaarsektoris. 25 senti piim farmis maksab vähemalt 65 senti poes. Vahepeale kuulub kaks korda samapalju teenuseid, mis nõnda samuti toppavad. „Jäämäe“ veealune osa on 2 korda suuremgi, kui see eemalt paistab. 1000 töötajat on ca 10 miljonit palgaraha. Kui siia lisada veel 2 korda samapalju teenustega vähenevat, lisandub veel paarkümmend miljonit. Lõppkokkuvõttes on oma leib ja leivakõrvane ju ka strateegiline iseseisvuse element! Iseseisvus ilma oma leivata, ainult padrunid taskus, ei ole enam kuigi veenev. Põllumees ei protesti niisama ajaviiteks, ta on tõsiselt hädas ja vajab ühiskonna abi ja tuge!“