KÜND: Mida tehakse Venemaa künnivõistlustel teisiti?

Tänu Kaspar Järvalale õnnestus mul esmakordselt näha künnivõistlust väljaspool Eestit ja võrrelda meie ning Vene võistlusi.

Mida siis tehti Venemaal teisiti? • Erinevalt Eestist künnavad Venemaa võistlustel kõik ühesuguste traktorite ja atradega, mis antakse korraldajate poolt. Saratovi oblastis toimunud võistlustel kuulusid kõik 10 Agromaš 85TK traktorit ja Kvernelandi kahekorpuselist pöördatra suurtoetajale Rosagrolizing.

Traktorid ja võistlusadrad seisavad terve aasta ja uue võistluse algul loositakse välja, kes millise masina saab. Eelis oli nendel kündjatel, kel varasematest võistlustest traktor ja ader tuttavad.

• Võistluse toetaja otsustab, kus toimuvad järgmise aasta võistlused. Tänavuste võistluste lõpetamisel tegi Sankt Peterburgi esindaja ettepaneku korraldada need Leningradi obalstis aga lõpliku sõna ütleb ikkagi rahastaja.

• Eesti võistlustel küntakse meistrite klassis nii kõrrepõldu kui rohumaad ja noored kõrrepõldu. Venemaal on künnivõistluste kavas vaid kõrrepõllu künd.

• Saratovis olid platsikohtunikeks kohaliku põllumajanduskooli õpilased, kellele oli see esmane kogemus. Kui eelvõistluste ajal, mis peeti neljas grupis, oli nende tegemistes tunda kõhklemist, siis finaalipäeval tundsid nad end nagu vanad kalad.

• Erinevalt Eesti võistlustelt  ei olnud nii palju eraldi brigaade üksikuid elemente hindamas.  Eelvõistlustel hindasid kündi põhiliselt Grigor Malejev ja hollandlane Mart Bakker ning finaalipäeval oli kaks kohtunike paari Mart Bakker - Kaspar Järvala ning peakohtuniku tiitlit kandnud Grigori Malejev ja ülemaailmse künniorganisatsiooni sekretär Anna Marie McHugh.

Selline väliskohtunike kasutamine künnivõistlustel on objektiivsuse mõttes igati sobilik.

• Kui eelvõistlused sarnanesid rohkem treeniguga, kus võis kasutada kõrvalist abi ja nõu, siis finaalipäeval lõi Mart Bekker võistlusplatsi teise otsa pealtvaatajatest puhtaks, pärast seda, kui oli märganud ühe abilise märguandeid kündjale.

• Kummalisel kombel ei jagatud kündjatele võistluste kataloogi, kus osavõtjate tutvustus ja võistluste programm. See õnnestus hankida viimasel päeval Rosagrolizingu telgist. Nii, et korraldus natuke lonkas. Samas, erinevalt eelmistest aastatest, saadeti Eesti kündjatele hiljem ka võistluste tehniline protokoll.

• Finaalipäeval juhatati künni juurde ka suuri ülemusi, kellel kaameramehed ümberringi. Nii jäid ka künnimehed pildile. Meil tavaliselt poliitikud võistluskünni vastu huvi ei ilmuta. Esinemine avamisel ja VIPide võistlusel on näiline huvi, rohkem etlemine. 

• Venemaa künnivõistluse korraldamisel on taga suure riigi rahad.

Nii pole midagi imelikku, kui Venemaa meedia teatas Saratovi võistlust kajastades, et 2018. aastal tulevad Euroopa ja 2020. aastal künni maailmameistrivõistlused Venemaal. Ilmselt on sobivaim võistluspaik Šuzdalis.Eesti pretendeerib MMi korraldamisele 2026. aastal.

• Künnivõistlus nagu pidu. Võistluste avamisel ja lõpetamisel jagus pidulikkust kuhjaga. Esinemas olid oblasti parimad taidluskollektiivid ja kohal kogu arvukas orgkomitee.

TAUSTAKSKehtna künnimees Priit Puuorg saavutas Venemaa lahistel künnivõistlustel üldarvestuses maailmameistri iirlase John Whealani ja Põhja Iirimaa kogenud künnitreeneri Ronald Coalteri järel III koha. Et Priidul õnnestus ka traktori vigursõidus jõuda teiseks oli ta ainuke võistleja, kes mõlemal alal medalikolmikus. Komsomalskaja Pravda nimetas seetõttu Eesti kündjat võistluste täheks.

Priit Puuorg tõusis Venemaa künnivõistluste täheks

Eraldi arvestust peeti Venemaa kündjatele. Esikoha, auhinnatraktori Agromaš 85 TK ja õiguse esindada riiki järgmise aasta künni MMl võitis Udmurdi mehhanisaator Vadim Zaretskihh. Tema edu järgnevate Orjoli obalsti kündja Viktor Kudinovi ja Kirovi oblasti esindaja Igor Kasnikovi ees oli veenev.Võistlused toimusid 22.-23. mail Saratovi oblastis Aleksandrovka külas.

TASUB TEADA

Kaspar Järvala künniklubi osales teist aastat Venemaa lahtistel künnivõistlustel. Mullu Suzdalis tegutses Priit Puuorg kohtunikuna ja Kaspar Järvala võistlejana. Tänavu otsustasid OÜ Rodnases töötavad tehnikamehed mõlemad künda. Kuna juhend lubas igast riigist kahte kündjat, siis oli lootus, et mõlemad mehed jõuavad finaali. Ilmselt oli välisriikide kündjaid saabunud oodatust rohkem (5), seetõttu ostustasid korraldjad lubada finaali  vaid eelvõislusel  parima tulemuse saanud eestlase. Seekord oli Kaspar Järvala õpilane, 26 aastane Priit Puuorg, eelvõistlusel Kasparist parem.

Tule toeta Eesti kündjaid: Eesti Künnimeistrivõistlused toimuvad Kehtnas 18. ja 19. september 2015.

Vaata päevakava: http://www.eestikynniselts.ee/