Meenutusi ja mõtteid künnivõistlustest

Esimesed Eesti  künnimeistrivõistlused peeti 1965. aastal Adavere näidissovhoosis. Oma masinaklassis olid mõlema võitjad Kustas Lund ja Vallot Kristal. Kuni 1976. aastani korraldati võistlusi igal aastal. Alates 1981. aastast iga kolme aasta järel. Niisuguse sagedusega võistlemist põhjendati kirjasõnas sellega, et üleliidulised võistlused on iga kolme aasta järel.

1981. aastal peeti Eesti künnivõistlused Väike-Maarja kolhoosis ja 1984. aastal Vändra kolhoosis.

Raplamaal pikk ajalugu kündmises

13.-14. juunil 1987. aastal olid vabariiklikud künnivõistlused esmakordselt Kehtnas.

Kohtunike kolleegium oli arvukas: peakohtunik ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimene asetäitja Ago Soasepp, tal oli 9 asetäitjat, sekretariaadis veel 9 inimest, 5 töötajat materjalide paljundamisel ja auhindade ettevalmistamisel.Künnivõistluste kohtunikekogu oli toona samuti arvukas: peakohtunik Edvin Nugis, kel oli 5 asetäitjat. Vanemkohtunike oli võistlusel 46.

VIPid toovad rahva võistlust vaatama

VIP-kündjad toovad võistlusele palju osalejaid ja tänu neile on võistlused ka mittepõllumeeste seas tuntuks saanud. Huvitav fakt on see, et selle aasta VIP-kündjate seas on esimeste künnivõistluste juhendi koostaja Jaan Reemanni tütar Anne Reemann.

Eesti Künniseltsil 25 aastat kogemusi

Tänavu 25 aastaseks saanud Eesti Künniselts on Eesti meistrivõistlusi korraldanud igal aastal. See on tubli saavutus. Olustvere TMK korraldas künnivõistlusi viimased 10. aastat. Kohalolijana kinnitan, et need olid heal tasemel ja mitmekesise programmiga. Nii nagu ikka juhtub selliste ettevõtmiste vedamisel, langeb suurim koormus ühele mehele, Olustveres siis Olustvere TMK õppetalu juhatajale Riho Kalale.

Olustvere on aga selle kümne aastaga võitnud tohutult. Mitmel aastal on Olustvere noormehed saanud noortevõistlustel kolmikvõidu. See on ka tunnustus Olustvere kündjate juhendajale Elmut Lehistele. 

Künniklubi kasvatab järelkasvu

Eesti esimene ja seni ainus Eesti künniklubi, Kaspar Järvala künniklubi, on võtnud nüüd künnivõistluste korraldamise üle. Kes veel ei tea, siis Kaspar Järvala on tulihingeline võistukündja, kes on ehitanud endale künnitraktori ja täiustab atra lõpmatuseni, otsib võimalusi ja osaleb mitme riigi künnivõistlustel ja tõmbab sinna kaasa noori. Venemaa lahtistel künnivõistlustel Saratovis sai Kaspar tubli kohtunikukogemuse ja tänagi siin pöördatrade meistriteklassis võistlev klubi liige Priit Puuorg oli kahe maailma tippu kuuluva kündja järel kolmas.

Tänud künnivõistluste eestvedajatele

Et nüüd ainult kodukandi kiitmiseks ei läheks, teen põike viimase veerandsaja künniseltsi vedajate nimistusse. Usun, et ka need künnimehed, kes erinevatel põhjustel on künnivõistlemisest taandunud, jäävad ikka hinges selle juurde.

Kõiki meistreid siin üles lugeda ei jõua ja pole vajagi, sest Kehtnas toimunud võistlustel oli võimalik huvilistel ise tutvuda 40. seni toimunud võistluse kõikide masinaklasside esimese kolme kündja tulemustega. See võttis aega, kuid jõudis ka tänu Taavi Võsale vastilmunud trükisesse "Kivi Sahka".

Tänu Arvi Tammelile, kes on säilitanud Eesti künniseltsi kroonika  kuni 2004. aastani.

Kes teab, kas me peaks täna siin künnivõistlusi, kui seda asja poleks järjepidevalt ajanud Arvi Tammel, Ants Laansalu, kauaaegne peakohtunik Jaak Nõmmsalu, künnimeestre fännklubi Jüri Muru juhtimisel ja staažikad künnimehed Raido Kunila, Indrek Zilensk, Jüri Lai, Kaspar Järvala. Kindlalt ja oskuslikult juhib ja esindab künniseltsi tippagronoom, Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.