Jahiga liikvele aetud ulukid sunnivad liiklejaid ettevaatlikkusele

Seoses alanud suurulukijahiga on meie metsades arvukad ja laialt levinud sõralised enam liikuma aetud. Hirvejahi hooaeg kestab 1. septembrist jaanuari lõpuni ning põdrajahi hooaeg 15. septembrist 15. detsembrini. Veel kestev põtrade jooksuaeg ning jahiga kaasnev metsloomade suurem häirimine on pannud ulukid looduses rohkem liikvele, loomade salgad on lõhutud ning kontaktid kevadiste vasikate ja vanemate vahel on katkenud. Ärevuses loomad võivad sattuda sageli teedele üsna ootamatutes kohtades, mistõttu tuleks tee ääres liikuvat ulukit nähes koheselt oluliselt vähendada sõidukiirust või vajadusel autoga seisma jääda. Esimest looma märgates tuleb valmis olla ka järgnevate isendite ootamatuks ilmumiseks. Kehvad ilmastikuolud ning varakult pimenevad sügisõhtud vaid suurendavad ettearvamatu ja ohtliku kokkupõrke võimalust.

Igal aastal toimub Eestis kümneid mootorsõidukite ja suurulukite vahelisi liiklusõnnetusi, millest mitmed lõppevad ka inimesele traagiliselt. Seetõttu tuletame kõikidele maanteedel liiklejatele meelde sagenenud ulukite liikumisest tingitud suurema tähelepanelikkuse vajadust. „Soovitame liiklejatel olla eriti tähelepanelikud just päikesetõusu ning -loojangu eel, mil on ulukitel aktiivsem liikumise aeg. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline kuupäev 1. oktoober, mil algas suurulukitele aju- ja koerajaht. Nende jahipidamisviiside kasutamisel sageneb ulukite liikumine ka päevasel ajal," lausus Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Teel hukkunud või haavatud suurulukist (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) tuleb teavitada Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringset valvetelefoni 1313. Suurulukite puhul võetakse ühendust kohalike jahiseltsidega, kes surnud või vigastatud metslooma teelt ära toimetavad. Teel hukkunud või vigastatud väikeulukitest saab teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510, kust edastatakse info piirkonna teedevalitsusele.