Eesti ei näinud põhjust GM-maisi kasvatamist keelustada

Levandi märkis, et liikmesriikide enda nn geneetiliselt muundatud organismide vabaks kuulutamine hõlmab tegelikult vaid kaheksat geneetiliselt muundatud maisiliini, mitte kõikvõimalikke geneetiliselt muundatud organisme. „Ainult nende konkreetsete maisiliinide puhul sai küsida loa mitteandmist oma riigi territooriumil, ilma seda otsust põhjendamata,“ selgitas Levandi.

Samuti rõhutas ta, et Eestil on võimalik ka pärast taotlusperioodi lõppu vastavate maisiliinide kasvatamine näiteks sotsiaalmajandusliku mõju või keskkonna- või põllumajanduspoliitika eesmärkidel keelustada. „Vastu võetud direktiivi muudatus annab liikmesriikidele võimaluse GMO-vabade piirkondade loomiseks ka hiljem, aga siis peab otsus olema põhjendatud. Hiljem, huvi tekkimisel, saab oma muutunud seisukohta esitada menetluses olevate või loa uuendamise etapis olevate GMOde suhtes,“ laiendas peaspetsialist.

Sama kehtib ka teiste tulevikus Euroopa Liidus kasvatusloa saavate geneetiliselt muundatud kultuurtaimede kohta. „Vastu võetud direktiivi muudatus annab võimaluse loamenetlemise ajal üles astuda ja paluda Eesti geograafilisest kasvatusulatusest välja arvata, juhul kui peaks tekkima selline soov, aga see peab olema korralikult põhjendatud direktiivi muudatuses toodud vastavate kasvatamisest keeldumise aluste põhjal,“ märkis Levandi.

Euroopa Liidus on seni turule lastud vaid üks geneetiliselt muundatud organism – Euroopa varreleediku suhtes resistentseks muudetud maisiliin. „Vastavate omadustega GM-maisi (MON810) kasvatamine Eesti tingimustes ei ole asjakohane, sest Eestis ei ole Euroopa varreleedikut ning puudub kasumlikkus,“ selgitas peaspetsialist.

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal põllumajandusmaana 650 000 hektarit, millest moodustas mais kui söödakultuur ligikaudu 7500 hektarit.