Brüsselis toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uue koosseisu täiskogu avaistung

Eestit esindab EMSK-is 6 liiget: Liina Carr (Eesti Ametiühingute Keskliit), Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Eve Päärendson (Eesti Tööanjate Keskliit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Reet Teder (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Mare Viies (Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon). EPKK juhataja Roomet Sõrmus hakkab osalema kolme sektsiooni töös (NAT – põllumajandus, maaelu areng ja keskkond; INT – ühisturg, tootmine ja tarbimine; TEN – transport, energia, taristu ja infoühiskond). Lisaks on Sõrmus toidujulgeoleku alalise uurimisrühma liige.

EMSK-i avaistungil kiideti heaks ka terve rida komitee arvamusi. Teiste hulgas kiideti heaks komitee omaalgatuslik arvamus, mis puudutab kutsealast täiendõpet ja -koolitust maapiirkondades. Komitee rõhutab  selles Euroopa ühist probleemi, mis puudutab (kutsealast) täiendõpet ja -koolitust Euroopa maa- ja äärepoolseimates piirkondades, mida tuleb käsitleda Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil.

Leitakse, et vaja on uut üleeuroopalist tegevuskava, et innustada Euroopa Liidu institutsioone ja riikide valitsusi, aga ka ettevõtjaid, ametiühinguid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone tõhustama koostööd, et kutsealane täiendõpe ja -koolitus oleks kättesaadav koolitustel osalevatele töötajatele ja nende tööandjatele.

Koolitus peaks toimuma töökoha lähedal ja selleks sobivas keskkonnas. Pädevad asutused peaksid asjaomast koostööd edendama ja julgustama ning tagama asjakohase finantstoetuse.

Ühiskond ja riigiasutused peavad tunnistama, et mikro- ja väikeettevõtted ei ole suurte ettevõtete väiksemad versioonid. See oletus on osutunud valeks ja on üks peamisi põhjuseid, miks hariduse käigus omandatud oskused ei vasta tööturu nõuetele.

Komitee arvates on vaja välja töötada uued kutsealase täiendõppe ja -koolituse meetmed ning kutsekvalifikatsioonid mikro- ja väikeettevõtetele, võttes aluseks empiirilised andmed nendes ettevõtetes tegelikult täidetavate tööülesannete kohta.

Maapiirkondade ettevõtetele tuleb koolitust pakkuda kohapeal, kasutades IKT vahendeid ja teisi lairibaühenduse mehhanisme. Selle eelduseks on, et üldist juurdepääsu kiirele mobiilsele ja maapealsele lairibaühendusele maa- ja äärepoolseimates piirkondades käsitletakse nö olulise taristuna. Seetõttu ei tohiks Euroopa Liidu konkurentsiseadustega takistada riikide valitsusi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi arendamast kiiret lairibaühendust maapiirkondades.

Riigi valitsused ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad tunnistama, et investeerimine mikro-, pere- ja väikeettevõtete arendamisse maa- ja äärepoolseimates piirkondades on hea pikaajaline investeering, mis aitab peatada väljarännet, vähendada teenustele avalduvat koormust linnades, taastada kohalike kogukondade majanduslikku jätkusuutlikkust ja säilitada maakeskkonda.

Riigi valitsuste / kohalike või piirkondlike omavalitsuste kohalikele rühmadele antav pikaajaline rahaline toetus aitab koordineerida kohalike vajaduste määratlemise ja neile vastamise protsessi. Selline toetus aitab ka kaasata kogukondi maapiirkondadest lahkumise probleemide vahetusse käsitlemisse, samas kui rahaline toetus struktuurifondidest, sh Euroopa Sotsiaalfondist peaks võimaldama pakkuda asjaomaste isikute vajadustele vastavat kutsealast täiendkoolitust.

Vaata lähemalt EMSK-i avaistungi kohta SIIT.

allikas: EPKK