Läti suurim teraviljakasvataja LATRAPS – eeskuju KEVILIle

22. aprillil 2000. aastal otsustati luua põllumeeste ühistu LATRAPS, mis oma olemuselt on sarnane meie põllumeeste ühistule KEVILI. Toona alustati 12 põllumajandustootjaga, nüüd on liikmeskond kasvanud 803 liikmeni.

 

 

 

 

 

 

 

Edgars Ruža alustas oma ettekannet tutvustades veidi laiemalt Läti põllumajandusühistute olukorda. Näiteks on Läti riik soosinud ühistulist tegevust sellega, et põllumajanduslikud ühistud on tulumaksust vabastatud. Küll aga tuleb neil igal aastal läbida teatud tunnustamise protsess, tehakse revisjon ja kõik nõutud tingimused peavad olema täidetud.

„LATRAPS on põllumeestele kuuluv ühistu ja me tagame, et see ei saa kuuluma ühelegi eraettevõtjale. Ühistu on juba 15. aastane. Ühistu loomise peamiseks põhjuseks oli see, et põllumees ei saanud oma kaupa müüa hea hinnaga ning siis tuli koonduda, et saada parimat hinda. Enne tutvusime teiste sarnaste ühistutega nii Ameerikas, Rootsis kui mujal ning analüüsisime nende tegevust,“ tutvustas Ruža ühistut. „Et tulla liikmeks, on vaja tasuda ühinemistasu, mis on 355 eurot. Edaspidi pole mingeid piiranguid põllumeestele aga sõlmitud ostu-müügilepinguid tuleb täita, nagu äris ikka.“

Et olla edukas, tuli olla valmis kiireteks muutusteks ja tuli ka investeerida.„Meie ärivaldkonnad täna ei ole muutunud. Turustame ikka oma liikmete toodangut, nii rapsi kui teravilja. Alustasime õlikultuuridega ja näiteks aastaks 2013 jõudsime 130 000 hektarini rapsiseemne kasvatamisel. Suurem probleem, miks me kohe algul ei tegelenud sellega oli see, et polnud võimalust teha investeeringuid saagi kogumiseks ja kuivatamiseks. Lisaks on tavapärane töö liikmetele parema hinnaga sisendite leidmine ja muu tugiteenus,“ rääkis Ruža. „Väga oluliseks peame ka seda, et tegeleme aktiivselt konsultatsioonide andmisega, just agronoomilised teadmised on need, mida meie liikmed vajavad.“

Ühistu igal liikmel on 1 hääl ja ühistu otsused langetatakse üldkoosolekul. „Üldkoosolek on meie tähtsam otsuste langetamise koht, kus 3 korda aastas tuleme kokku. Igal liikmel on 1 hääl, mis tagab võrdse kohtlemise. Hoiame lahus tippjuhtkonna ja tegevjuhtkonna ses mõttes, et tegevjuhtkonnas pole põllumehi. Tegevjuhtkond peab olema valmis tipphooajal ajama liikmete asju, nad ei saaks seda ju oma põldude kõrvalt teha. Nende funktsioon on olla tugiorganisatsioon. Samas peavad nad olema kindlasti ka arvamusliidrid,“ lausus Ruža. „LATRAPS on nüüdseks laienenud üle terve Läti v.a Valmiera piirkond. Ühistus on nii suur- kui väiketootjaid. Me ei jaga põllumehi suuruse järgi. Keskmine talu suurus on 280 hektarit. Minu vaatepunktist on 220 hektarit põldu just see suurus, millest alates saab olla professionaalne teraviljakasvataja. See tagab võimaluse eluks maapiirkonnas. Meil ei ole naftat, teemante ega gaasi vaid maa ja mets on meie rikkus. Ja rikkus on ka maad hariv põllumees.“

Iseseisvusel on oma hindLATRAPS on pidanud plaani ühinemiseks ka rahvusvaheliste ühistutega, teemat on arendatud Skandinaavia ühistutega. Aga samas on neil kindel soov, et ollakse võrdsed partnerid, muu lahendus ei sobi.

„Oleme oma rahaasjades konservatiivsed. Tänavu loodame saada senistest aastatest suurimat käivet. Keskmiselt 80% ekspordime oma toodangust – enamasti siis Euroopasse aga ka näiteks Indoneesiasse ja Lõuna-Aafrikasse. Põllumehel on oma vilja läbi meie müües see kindlustunne, et nad saavad alati raha kätte. Tänavu oleme kogunud juba 600 000  tonni vilja, see on suur saak ja selle käitlemine ja realiseerimine on üsna keeruline,“ rääkis Ruža.

TASUB TEADA – LATRAPS

On suurim Läti teraviljakasvatajate ühistu, hallates Lätis 50% turust;Varustab oma liikmeid sisenditega (väetised, seeme jms.);Tegeleb oma liikmete vilja realiseerimisega;Annab liikmetele agronoomilist teavet;Vahendab liikmete rapsile saagikindlustust läbi kindlustusfirma Vereingite Hagel;LATRAPSIL on oma tootmisosakond rapsiõli ja -koogi tegemiseks ning biodiislitehas,Tegeletakse ka õlle tootmisega, ühistu liikmed kasvatavad ise õlleodra.