Mis on muutunud põllumajandusmaa turul?

Sektori raskused on toonud kaasa haritava maa prognoositava hinna tõusu pidurdumise ja tehingute arvu vähenemise

Kui vaadata haritava maa tehingute keskmist hinda viimasel kümnel aastal, siis on see valdavalt olnud kasvutrendiga, 2009. ja 2010. aastal toimunud hindade langemisele on järgnenud hüppeline hindade kasv. 2014. aastaks oli haritava maa hind kümne aasta taguse ajaga võrreldes tõusnud ligikaudu 6 korda ja jõudnud 2409 euroni hektari kohta. Sama tendents iseloomustab ka tehingute arvu, kus vahepealse languse järgselt võttis 2008. aasta taseme saavutamine aasta võrra rohkem aega kui hindade puhul, kuid ka tehingute arvu puhul jõuti 2014. aastal rekordtasemeni – 1347 tehingut haritava maaga. Selle tehingute arvu juures tehti 2014. aastal haritava maaga tehinguid summas 35 miljonit eurot. Käesoleva aasta esimese kolme kvartali tehingud haritava maaga on keskmiselt tehtud hinnaga alla 2000 euro hektari kohta, millest võib järeldada, et haritava maa hind on pidurdunud. Eelkõige võib selle põhjusena tuua põllumajandussektori piiratud vahendid praeguses majanduslikus olukorras maasse investeerida. Tehingute arvu kohta on küll keeruline hetkel prognoosida, kuid eeldada võib, et eelmise aasta tasemele see aasta lõpuks ei küündi.

 

 

 

 

 

 

 

 

Rendihindades sektori raskused ei väljendu

Rendimaade osatähtsus on samuti viimase kümne aasta jooksul stabiilselt kasvanud ja praeguseks on üle poole kasutuses olevast põllumajandusmaast rendimaa. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46%, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54%-ni. Rendimaade kaardil paiknemist analüüsides joonistub välja kaks peamist trendi – rendimaade osatähtsus on suurem suuremate linnade läheduses ning vähem on rendimaid madala mullaviljakusega maakondades. Kui vaadata rendimaade osakaalu EL tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem just uutes liikmesriikides, seega Eesti ei ole siin erandiks.

Kui haritava maa hinnatõus on sektori majanduslike raskuste tõttu pidurdunud, siis rendihindade kohta sellist järeldust teha ei saa. Kuna rendihindade kohta on andmed 2014. aasta seisuga, siis võib eeldada, et sektori majanduslik olukord siin veel ei kajastu – ka haritava maa hinnad olid 2014. aastal senistest kõrgeimad. Samas rendihindadesse sektori raskuste järelmid sellisel kujul ei pruugi jõuda, kuivõrd üldjuhul on rendilepingud pikaajalised ja tihti seotud erinevate toetustega. Samuti mõjutab siin olukorda eelpool viidatud suur rendimaa osakaal, kuivõrd ilma maata põllumajanduses toota võimalik ei ole. Kui vaadata rendihindade dünaamikat viimase kuue aasta jooksul, siis selle ajaga on rendihinnad tõusnud enam kui kaks korda, 2014. aastal võeti põllumajandusmaad Statistikaameti andmetel rendile keskmiselt hinnaga 48 eurot hektari kohta.

 

 

 

 

 

 

 

Kriisi tingimustes on põllumajandusmaa jäänud eestlaste kätteKuigi välismaiste isikute (välisriikide kodanikud ja juriidilised isikud, samuti Eesti juriidilised isikud, kelle omanikeringis on välisriikide isikuid) omandis oleva maa pind on viimase viie aasta jooksul kasvanud, siis eelkõige on kasv toimunud metsamaa osas – 98 tuhandelt hektarilt 120 tuhandele hektarile. Haritavat maad oli 2015. aasta keskpaiga seisuga välismaiste isikute omandis üle 42 tuhande hektari ja rohumaad üle 13 tuhande hektari. Kui võrrelda seda aasta varasema numbriga, siis on haritavat maad välismaiste isikute omandis isegi ligikaudu 3 tuhande hektari võrra vähemaks jäänud. Kõige enam on põllumajandusmaad välismaiste isikute omandis Saaremaal ja Viljandimaal. Kui vaadata välismaalaste omandis oleva põllumajandusmaa osakaalu maakonna põllumajandusmaast, siis see on kõrgeim Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal, kus see moodustab ligikaudu 7% põllumajandusmaast. Eestis tervikuna on välismaiste isikute omandis üle 5% maatulundusmaast, sealjuures 4,3% maakatastrisse kantud haritavast maast ja looduslikust rohumaast. Seega põllumajandusmaa omandisuhete puhul põllumajandussektori majanduslik olukord olulisi muutusi välismaiste isikute omandis oleva maa kasvu näol esialgu kaasa toonud ei ole.

 

   

 

 

 

 

 

 

 

 

 allikas: Maablogi

Autor: Marko Gorban