Kalauurijate võrku sattus hiiglaslik ahven

Instituudi ihtüoloog Heli Shpilev ütles, et Pärnu jõest saadakse selliseid harva. “Tänapäeval on nii suurte isendite kohtamine haruldane, sest kala püütakse enamasti enne vanaks elamist veekogust välja,” sõnas ta.

Kirjanduse andmetel oli 1980. aastatel päris tavaline, kui kalameeste püünistesse jäid 8–12aastased ahvenad. Vangistuses on elanud üks ahven koguni 25aastaseks, olles surma hetkel 46 sentimeetrit pikk ja kaaludes 1,86 kilogrammi.

Kolmapäeval Pärnu jõest allpool Sindi paisu püütud ahven oli ninast sabauime tipuni 42 sentimeetrit pikk ja kaalus 1,162 kilogrammi.

“Isendi vanust on kasvu ja kaalu järgi raske hinnata, selle täpsustame hiljem,” sõnas Shpilev.

Sügisesed ja kevadised seirepüügid Pärnu jões on mereinstituudi aastaid kestnud uurimistöö, mis peab selgitama siirdekalade seisundi siinses veekogus ja andma ühtlasi laiema pildi Pärnu jões elutsevatest kaladest.

Selleks pannakse kevadisel kudeajal mõneks tunniks jõkke seirevõrgud, nende seas väga väikese silmaga püünised, mis püüavad pisemaid kalu ja vee-elukaid, kes üldjuhul kulinaarset huvi ei paku.

Kontrollpüükidega on kindlaks tehtud, et Pärnu jões elutseb enam kui 20 liiki kalu, kolme liiki silmusidki: oja-, jõe- ja merisilm.

Tänavune seiresaak polnud Shpilevi hinnangul kuigi arvukas, ent rõõmustavalt liigirohke. Nii esines loomuses vimbasid, kes on ujunud jõkke varakevadise kudemise ootuses. Samuti latikaid, kiisku, hõbekokresid ja siigasid, kes oktoobris Pärnu jõkke kudema ujuvad.

Loe täismahus uudist Pärnu Postimehest.

.

Autor: põllumajandus. ee