Väiketootja munaäris: Müümiseks pead eristuma

Kanakasvatus ei ole Kehtnas mingi uus asi, see sai alguse juba 1974. aastal, kui  Kehtna Sovhoostehnikumi ühe osana rajati siia kontrollkanala, kus teaduslikul tasemel peeti 2400 kana ja nii see kestis 2000. aastani. Siis jäid kanala ruumid tühjaks ja et ruumid, traditsioonid, teadmised, oskused, seadmed olid olemas, otsustas Kehtna Mõisa juhtkond rajada 2012. aastal vabapidamisega ja õrrekanala, kus ühe ruutmeetri kohta on alla 9 kana. Kanalas töötab 3 inimest.

"Meie põhitegevuseks on siiski piimatootmine ja taimekasvatus, kanakasvatus ja lihatööstus on kõrvalharud. Tore on kui tuleme alguses kanalaga nulli ja ei pea ärile peale maksma. Loomasööda toodame suures osas ise, harides selleks keskmiselt 1700 hektarit põllumaad," ütles Riisenberg.

Moodne kanala valmis 2012. aastal"Meie kanalas on hetkel kokku 6500 kana. Kanad on vabapidamisel ja saavad nii palju kui soovi on, ringi jalutada. Kanad kasvavad hämaras ruumis, seal on nad vähem agressiivsed ja teineteisele ohutumad. Toidame neid 2 korda päevas, linnud söövad omakasvatatud vilja, millest teeme ise jõusööda, kuhu peale odra ja nisu läheb ka mineraale, rapsikooki rapsiõli ja lubjakivi. Söödaratsiooni on koostanud meie kanala juhataja, kasutades konsultantide abi. Toidus peab olema tasakaal, et kanad rasva ei läheks ja  näljas ei oleks ja et munarebu oleks ka kena kollane. Munevus on meil keskmiselt 5000 muna päevas, mis on päris hea. Kanala sisustus ja tehnika on moodne, tööd juhib arvuti, kus on näha näiteks õhuniiskus, temperatuur jms.," tutvustas Riisenberg.

Investeering pea 100 000 eurot

Praegu kanala rajamist päris nullist ei kujuta mees ette. "Meie eeliseks oligi see, et meil olid ruumid, tööjõud, sööt, traditsioonid ja järjepidevus olemas. Investeering siia oli umbkaudu 90000 eurot, tegime kerge remondi, ostsime vajamineva sisustuse ja tehnika. Nüüdseks ei ole veel see investeering ära tasunud aga loodan, et kohe-kohe hakkab asi end tasuma," rääkis Riisenberg. "Kulusid ja probleeme kanakasvatuses on palju. Vaja on sooja ruumi, suvel aga peab olema hea ventilatsioon, toitu kulub palju ja seda just tänu vabapidamisele. Meie farmi rõõmsad kanad saavad käia oma söödanõus siblimas ning söödakulu on 20% suurem kui suures kanalas, kus kanad puurides."Riisenberg rääkis, et alguses oli neil ka probleem linnuveterinaari leidmisega, sest 6000-7000 linnuga ei suuda sa palgata veterinaari. Head infot jagavat aga ka söödamüüjad.

Keskmine muna müügihind 8 sentiIga päev munevad Kehtna Mõisa kanad peaaegu 5000 muna.

"Mune saame iga päev keskmiselt 5000 tükki. Kui võrrelda toodangu järgi meie kanalat ja näiteks Talleggi, siis meie kanala suurus ei ole Eestis mingi suurus, see on ikka väga väike kogus. Et üldse toodangut  müüa, tuleb kuidagi eristuda, seepärast valisime meie

 

 

 

 

 

vabapidamise. Siit saame edasi minna mahepidamisele, kus on nõudeks see, et kana peab saama õues käia ja ta peab sööma mahetoitu. Kana välja lasta on lihtne, aga talle õues ohutu keskkond tagada, on keeruline. Lisaks peavad nad sööma mahetoitu aga meie oma tootmine on kõik mittemahe, lisaks peaks siis olema veski mahe, hoidla mahe jne. Nii, et see mahevärk on keeruline, sest Eesti klient ei suudaks nii kallist muna osta,"  lausus Riisenberg.

Ja ega kanala ei ole ju ainult munamüük. Kanad vajavad igal aastal väljavahetust. Selleks on Kehtna Mõisa kanalal 2 tiiba, kui ühes osas kanad munevad, et tarneahel kaupmehele ei katkeks, siis teises osas käib vajalikus ajalises nihkes lindude vahetus. "Keskmiselt ühe aasta kanad munevad, siis me müüme nad maha, sest praktika näitab, et munevuse ja söömise tasakaal muutub meie kahjuks. Müüme linnud tavaliselt eraisikutele, sest kodutingimustes munevad nad veel mõne aasta edasi. Peale müüki puhastame kanala täielikult ja võtame taas uued linnud. Munejad kanad saame Linnu Talust. Meie eelistame pruune, HyLine tõugu kanu, see on ennast igati õigustanud. Soomest tuuakse tibud Linnu tallu ja siis meie ostame sealt munevad kanad. Tibulat me ei plaani teha, sest ka see on seotud sooja ruumi puudusega, mida noored linnud vajaksid."

Me oskame kõike toota aga ei oska turustada

Munaturg Eestis on üle ujutatud odava Läti, Leedu ja Poola munaga. Et oma toodetu turustada, on vaja pakkuda midagi erilist. Kehtna Mõis müüb oma toodangut Eesti väiksematele kauplustele, koolidele-lasteaedadele ja nende munad on tuntud "Õnnelike õrrekanade munade" kaubamärgi all."Kanamune müüsime 2014. aastal 1 364 tuhat tükki, mis on eelneva aasta müügiga võrreldes 276 tuhat muna  ehk 25% rohkem. Kümne muna realiseerimise hind eelmisel aastal oli 0.80 eurosenti," selgitas Riisenberg. "Vabapidamisel kanade munade tootmine on kulukam pea 20% ja see peaks kajastuma ka hinnas, aga veidigi kõrgema hinna küsimine on juba keeruline. Samuti on väga raske oma kaupa saada müüki meie kaubanduskettidesse, kes küll pidevalt räägivad ja reklaamivad end sellega, et müüvad kodumaist toodangut aga samas väiketootja toodetu ei paku ühelegi kauplejale huvi. Kõige olulisem on ainult hind. On muidugi ka häid erandeid, nagu Stockmann ja Tallinna Kaubamaja."Samas on Siim Riisenberg kindel, et nende kaubamärk saab turul järjest rohkem tuntuks ja hea toode müüb ennast ise. Ja kvaliteetne kaup ei saa olla kunagi kõige odavam. Üheks võimaluseks on müüa mune ka hulgi aga seda varianti Kehtna Mõis ei kasuta. "See, et suudame müüa oma kanamune otse, näitab, et oleme ikka päris head müügigeeniused," naljatab Riisenberg.

Kommentaarid

KUIDAS SAAB VÄIKETOOTJA OMA TOODANGU KAUBANDUSKETTI?

Maxima Eesti OÜ: Partner peab tagama stabiilse tarne

Maxima jaoks on olulisim klientide vajaduste ja ootuste rahuldamine, mis omakorda tähendab vajadust tagada tarnekindlus ja vajalike koguste olemasolu. Seetõttu on meie partnerid ennekõike munatootjad, kes suudavad stabiilselt varustada kogu meie 74 poega kauplusteketti, kus iga päev müüakse keskmiselt 130 000 muna. Samas julgustame me igal võimalusel väiksemaid tootjaid omavahel koostööd tegema. Tõsi on, et suurtootjal on mastaabiefektist tulenevalt tõenäoliselt väike eelis hinna osas. Kuid teisalt tuleb tõdeda, et suurtootmine eeldab ka mahukaid investeeringuid nii tehnoloogiasse kui tööjõudu, mis kindlasti avaldub ka toote lõpphinnas. Kindlasti on oma tõde selles, et väiketootja üks olulisi konkurentsieeliseid võib peituda mõnes muus aspektis - on selleks asukoht, tootja kuvand, toodete ja tootmise eripära. Kindlasti osale tarbijatest on valiku tegemisel muid põhimõtteid lisaks hinnale ning väiketootja edukus sõltubki siin sellest, kuidas tarbija ootusi kõige paremini tabada.Kuna munad on piima ja piimasaaduste kõrval Maximas üks enimostetud toidukaup, suhtleme pidevalt nii praeguste kui potentsiaalsete tarnijatega ka tootearenduse teemal. Selline arendustegevus võib olla seotud näiteks pakendiga - silmatorkav ja ühtlasi ka isuäratav pakend, aga ka traditsioonilisest kümnesest pakendist suuremad pakendid.

Maxima partneriteks on neli suurt munatootjat Eestist ja naaberriikidest, kellel omakorda on partnereid ka väiksemate tootjate näol. Kokku on sortimendis kaheksa erinevat toodet, mille eesmärk on pakkuda igale tarbijale just talle sobivas suuruses ja pakendis kanamune. Lisaks on sortimendis ka vutimunad ja tervislike elementidega (nt Omega-3) rikastatud munad.Leia oma tootele just see "miski" millega eristud

Väärinda oma toodet

Selver AS: Väiketootja peab selgelt eristuma oma tootega

Selver müüb 7 tootja/vahendaja mune sh. jaanalinnu muna ja vutimuna, kanamuna valikus on 5 sorti. Tootjateks on Tallegg, Järveotsa talu, Linnu talu, Rannamõisa, Eesti Mahe TÜ, Kuuse talu ja Balticovo.

Väiketootjad saavad meie sortimenti kergemini siis, kui nad pakuvad eristuvat toodet, näiteks mahemuna. Mune müüakse igapäevaselt Selverites kümnetes tuhandetes ning seetõttu on nn tavamune pakkuval väiketootjal kõrgema hinna tõttu suuremate tootjatega ostjate leidmisel raskem konkureerida. Eristumiseks saabki kasutada toodud näiteid: mahemuna, vabalt peetud kanade munad, GMO-vaba söödaga toidetud kanade munad jne.

Kaubamaja ASi Toidumaailm: Kaubamaja klient hindab väga Eesti väiketootjaid

Kaubamaja Toidumaailmast leiab mitmete väiketootjate toodangut, oleme tarnete osas paindlikud ning vastutulelikud. Meie klient hindab eestimaist toitu ja erilisemat valikut, oleme selle tõttu ka väiketootjate osakaalu viimaste aastatega oma sortimendis tõstnud.

Üldiselt on Kaubamaja Toidumaailmas 6 erineva tootja kanamunad. Üks suur (Tallegg) ja ülejäänud on väiksemad Eesti tootjad. Lisaks kanamunadele müüme ka vutimune. Sortimendi kujundamisel võtame alati ka klientide tagasisidet ja ootusi arvesse.Meie kogemus näitab, et Kaubamaja klient hindab väga Eesti väiketootjaid ja ostuotsuseid tehes vaatab sageli just väiksema tootja poole. Küsimuseks on pigem see, et meil on suutlikkus rohkem müüa, kui pakkumist jagub. Ka Kaubamaja Toidumaailm soovitab väiketootjal eristuda masstootjast.

Rimi Eesti Food AS: Paku oma erilist toodet meie talupoele

Müüme Rimis viie erineva tootja mune. Need pärinevad nii Eestist, Lätist aga ka Poolast.Munatootjale võiks ehk soovitada piimatootjatelt eeskuju võtta. Näiteks, kui suureneks munatoodete söömise populaarsus, kui räägitaks rohkem munade toiteväärtusest, küllap siis oleks ka munatarbijaid rohkem ning neid osataks rohkem hinnata. Tasuks mõelda ka tootearendusele. Näiteks, umbes aasta tagasi ilmusid turule uued tooted: munavalgemass, munamass. Need on tarbija jaoks põnevad tooted ning tänaseks oma ostjaskonna leidnud. Ehk annaks veel midagi põnevat välja mõelda, mil moel mune tarbida ja kliendile pakkuda.

Üldjuhul võib väikeste tootjate puhul saada takistuseks mahu tagamine. Kui väiketootja suudab tagada suurketi jaoks piisavaid koguseid ning tagatud on ka sobiv hind ning kvaliteet, siis muid takistusi hankijale polegi. Ühe või teise väiketootjaga on neil teemadel juttu olnud, ent paraku pole nendega kaubaks läinud. Küll aga on väiketootjate munad saadaval Rimi Talupoes.Eristumine on alati võimalus teiste hulgast silma paista. Iseasi, kui palju selleks on võimalusi kanamunade osas. Hea võimalus oma ideid proovida on alati Rimi Talupoe vahendusel. Kui on väärt kaup ning paistab silma millegi erilisega, tasub seda Talupoele kindlasti pakkuda. Seal on mahud väiksemad ning tingimused sortimenti saada kindlasti suuremad. See annaks hea võimaluse ka saada esimest tagasiside oma toodetele.Promo oma tooteid

TASUB TEADAMune toodeti 2015. aasta I poolaastal 92 978 tuh tk, mis on 7,7  tuh muna võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Harju, Lääne-Viru ja Põlva maakonna andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte. Ülejäänud maakondade võrdluses oli suurim munatoodang Valgamaal (36% kogu munatoodangust). 2014. ja 2015. aasta I poolaasta andmetest selgub, et munatootmine on igas maakonnas suurenenud. Kõige vähem toodeti mune Järva- (0,2% kogu munatoodangust) ja Hiiumaal (0,2% kogu munatoodangust). www.agri.ee

2015. aasta I poolaastal  oli keskmine munatoodang kana kohta 132 muna, mis on 3 muna võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.EL keskmine kanamuna hind oli käesoleva aasta I poolaastal enamasti alla viimase viie aasta keskmist hinnataset, kuid juunis oli väike hinnatõus. Sel aastal tavapärast kevadpühadeaegset hüppelist hinnatõusu ei toimunud. Kanamunade hinnatase oli kõrgem aasta esimestel kuudel (jaanuaris 132,69 €/100kg), kuid langes I poolaasta lõpuks tasemele 129,70 €/100kg (juunis). 2015. aasta juuni keskmine kanamunade hind ületas eelmise aasta keskmist hinda 5%.EL kanamunade puhul on nii import kui ka eksport suurenenud ning endiselt on kaubandusbilanss positiivne. Kanamune (v.a haudemunad) imporditi selle aasta kuue kuuga 11% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. EL importis kokku 6 639 t kanamune. Kõige suurem oli kanamunade import Indiast (44% kogu impordist), kus on ühtlasi ka maailmaturu madalaim hind.Kanamunade eksport suurenes I poolaastal 4%. Kokku eksporditi 92 819 t kanamune. Põhiliselt viidi mune jätkuvalt Jaapanisse (30% kogu ekspordist) ja Šveitsi (19% kogu ekspordist).Allikas: