Narva jõest eemaldati ligi neli tuhat ebaseaduslikku silmutorbikut

„Eelmise aastaga võrreldes on kontrolli tulemus päris hea, aga teisalt on veel arenguruumi, sest ikkagi ligi neljandiku püüniste puhul oli probleeme tähistusega,“ märkis Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv. 

48 jada (3617 torbiku) puhul ei suudetud omanikku tuvastada ning need eemaldati püügilt kui selguseta kuuluvusega püügivahendid. Neist 14 jada olid küll tähistatud, kuid andmed ei vastanud ühelegi kalapüügiloale. „Ükski kalur, kelle omaks neid pidasime ja kellega ühendust võtsime, neid enda omaks siiski ei tunnistanud. See tähendab, et tegu oli röövpüüdjate poolt püügile seatud jadadega, millele olid pandud võõrad püünisetähistused,“ ütles Lainjärv.

Lainjärve sõnul on püügivahendite täpne märgistamine oluline, sest see hoiab kokku mõlema poole – nii inspektori kui kaluri – aega ja töövaeva. „Näiteks pöördus meie poole üks kalur, kelle väitel olime tema seitse silmutorbikute jada püügilt eemaldanud. Selgus, et ta oli eksinud püügivahendi tähistuse numbri kirjutamisega, kasutades eelmise aasta tähise numbrit. Seega nendes jadades olnud 486 silmutorbiku osas on lootust, et ebaseaduslike püügivahendite arv väheneb pisut,“ lisas Lainjärv.

Samuti eemaldasid inspektorid püügilt neli jada põhjusel, et kalapüügiloaga lubatud 78 silmutorbiku asemel oli püügile seatud 271 torbikut.

Oktoobrikuu alguses toimunud reidil eemaldati Narva jõest 1980 ilma tähistuseta silmutorbikut.

„Kokkuvõtvalt on täna olukord Narva jõel parem kui aasta tagasi, kuid selliseid reide tuleb korraldada ka edaspidi,“ ütles Lainjärv.

Reidi planeerimisel tehti koostööettepanek ka Vene poolele, sest varasemate reidide ajal on leitud jadasid, mis ulatuvad üle piiri. Vene kolleegid olid valmis sellise jada leidmisel koostööd tegema, aga seekord ei olnud selleks vajadust. Hoolimata sellest soovime Vene poolega koostööd edasi arendada, sest jõgi ja ressurss on ühine.