Börs: Venemaal ja Ukrainas ohus üle veerandi talinisust

Toiduhinnad kasvasid oktoobris kolme aasta kiireimas tempos

Toiduhinnad tõusid oktoobris kolme aasta kiireimas tempos – hinnatõusu juhtis suhkur, mis tegi suurima tõusu alates 2010. aastast, teatas ÜRO.

ÜRO toiduhindade indeks kallines oktoobris 3,9 protsenti 162 punktini, mis on suurim kuine tõus alates 2012. aasta veebruarist, teatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). Organisatsioon ütles, et peamiselt põhjustasid hinnatõusu „ilmastikuoludest tulenenud mured suhkru ja palmiõli toodangu pärast.“

Taimeõlide hinnad kallinesid oktoobris 6,2 protsenti, mis on peaaegu viie aasta suurim tõus. „Mured El Nino mõju pärast Kagu-Aasia järgmise aasta toodangule panid hinnad kasvama,“ ütles FAO.

Suhkruhinnad tõusid eelmisel kuul aga 17,2 protsenti, mis on samuti viie aasta suurim tõus. Sellega jõudis suhkur kaheksa kuu kõrgeima tasemeni.

„Indias, Tais, Filipiinidel, Lõuna-Aafrikas ja Vietnamis on ilmad kuivad, mis on saaki kahjustanud. See on toetust pakkunud suhkru maailmaturu hindadele,“ ütles agentuur.

Venemaal ja Ukrainas ohus üle veerandi talinisust

Selgus, et kuiva ilma mõju Venemaa teraviljadele on laialdane – ajal, mil külviperiood on lõppemas, on kehvas seisu umbes veerand talinisust.

Ukrainas on olukord veelgi hullem. Nõrgaks ja hõredaks on muutunud umbes kolmandik talinisust, selgub UkrAgroConsulti andmetest. See on võrreldav 2011. aasta tingimustega, mille tagajärjel toimus toodangu 29protsendiline langus, teatas Offre & Demande Agricole analüütik Paul Gaffet.

Üldiselt on globaalne turg Musta mere Ukraina ja Venemaa nisutoodangust viimase paari aastaga rohkem sõltuma hakanud, sest ostjad on otsinud odavamaid tootjaid.

Mure ilma pärast pani nisu hinnad tõusma – toidunisu hind kallines nädalaga 1,7 protsenti ja tonn maksab Euronext turul 183,75 eurot.

 

Praeguse seisuga on veel vara öelda, kas 2016. aasta Musta mere saak tuleb tunduvalt madalam, sest „suurema saagiga piirkonnad võivad kaotused tasa teha,“ ütles ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vanemökonomist Abdolreza Abbassian.

Eelmisel nädalal teatas Euroopa Komisjoni Marsi teraviljade jälgimise teenistus, et nii Venemaa kui ka Ukraina talinisu arengut ähvardab külm ja kuiv ilm.

Nisuhinnad on kehva ilma tõusnud viimastel nädalatel üle maailma. USAs on probleeme lõuna piirkonnas, kus pole piisavalt vihma sadanud. Austraalias on lisaks põuale probleeme tekitamas külm ilm, rahe ja teatud piirkondi tabanud liigne vihm.

Chicago börsil kallines nisu hind nädalaga 3,2 protsenti ja buššel maksab 5,23 dollarit. Maisi hind langes 0,5 protsenti 3,745 dollarini buššelist. Kaer odavnes 0,9 protsenti ja buššel maksab 2,25 dollarit. Töötlemata riisi hind kallines aga 7 protsenti ja kvintali hind on 12,19 dollarit.

Piimahinnad jätkasid langust

Piimahinnad kukkusid Global Dairy Trade (GDT) oksjonil juba teist kauplemissessiooni järjest. Arvatakse, et augustis hinnad 13 aasta madalaimalt tasemelt kasvama pannud kauplejad on tõusu pealt kasumeid võtmas.

3. novembril toimunud oksjonil, mida korraldab Uus-Meremaa suurim piimatootja Fonterra, kukkusid hinnad 7,4 protsenti. Suuremalt jaolt müüdi oksjonil täispiima pulbrit, mille hind kukkus 8 protsenti.

 

Viimase kahe oksjoniga on piimahinnad kukkunud 10,3 protsenti. Tõsi, GDT hinnad püsivad jätkuvalt augustis saavutatud põhjadest 46 protsenti kõrgemal.

Nüüd on tekkinud turuosalistel küsimus, kas hinnalangus jätkub või mitte. „Tundub, et piimapulbri turg on leidmas praegustel tasemetel teatud stabiilsust,“ ütles INTL FCStone’i konsultant Brendan Curran.Ta lisas, et turul on aga jätkuvalt palju küsimärke – näiteks Uus-Meremaa kohta. Arvatakse, et madalad hinnad ja El Nino mõju võivad toodangut tunduvalt survestada.Ka Euroopas jätkas kooritud piimapulbri hind langust – tonnihind kukkus 2 protsenti 1758 euroni. 

 

Rapsiseemnete hind tõusis Euronext börsil 0,5 protsenti ja tonn maksab 380 eurot.

Teistest toorainetest tegi suurima tõusu Robusta koht, mis kallines nädalaga 5,5 protsenti 1637 dollarini tonnist. Hinnatõusule on kaasa aitanud Brasiilia põuane ilm.Brasiilia tootjad teatasid eelmise nädala lõpus, et „riigi kaguossa on saabumas uus külm front, mis toob novembri esimeses pooles endaga kaasa palju vihma.“ Teisalt ütlesid nad, et Espirito Santo piirkonnas ei saja piisavalt, et põua tekitatavat kahju korvata.

Naftahinnad püsisid stabiilsena

Sellel nädalal hakkasid naftahinnad stabiliseeruma. Brenti barreli hind langes 0,6 protsenti ja WTI kallines 0,2 protsenti. Kumbki maksis reede hommikuks 48,23 ja 45,53 dollarit barrelist.

Arvatakse, et ületootmisest tingitud madalad hinnad niipea taastuma ei hakka. Seda põhjusel, et tootjad hakkavad naftatoodangut umbes 55-60 dollari taseme juures jälle suurendama.