Inspektorid koos abilistega valvavad lõhejõgesid

„Lõheliste kudeaeg on pingeline nagu alati. Kui röövpüük pannakse toime sekunditega, siis röövpüüdja tabamiseks võib kuluda tunde,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai. Nii oli näiteks Keila jõel, kus inspektorid tabasid pärast mitmetunnist valvamist juba varasemast tuntud röövpüüdja.

„Ööpäevaringne kohalolek kõigil lõhejõgedel ei ole võimalik, aga võib öelda, et järelevalve on muutunud järjest operatiivsemaks ja tõhusamaks. Püüame järelevalvega katta neid alasid, kus kaitse on kõige vajalikum ja röövpüüdjate surve tuntav. Sellel pingelisel perioodil tulevad kalakaitseinspektoritele appi teiste valdkondade ja maakondade inspektorid ning politsei. Oluline panus tuleb Kalastajate Seltsilt, kelle liikmed aitavad jõgede ääres valvet pidada, nii nagu ka möödunud aastal,“  selgitas Pai.

Jõgede kallastele koguneb huvilisi, kes soovivad lihtsalt vetemängu ja lõhede liikumist jälgida. Paljudel on siiski muud mõtted, sest nn loodushuvilistel on kaasas varustus, mida loodusvaatluseks vaja ei lähe. Näiteks leiti Lääne-Virumaal kontrollimise käigus ühest autost puidust varrega västar ja tühi kast,  autojuhil endal olid jalas pikad kalamehekummikud. Õigusrikkumist seekord ei tuvastatud, aga kontroll on vajalik, et rikkumisi ära hoida.

Mõnikord võib olukord minna ka nii tõsiseks, et röövpüüdjate kinnipidamiseks tuleb inspektoritel teha hoiatuslask, nagu juhtus eile õhtul Vasalemma jõel.

Keskkonnainspektsioon on alustanud ajavahemikus 15. oktoobrist 1. novembrini Põhja-Eesti lõhejõgedel toime pandud rikkumiste alusel 20 väärteomenetlust. Röövpüüdjad kasutavad püügiks erinevaid vahendeid, sealhulgas on endiselt levinud ahingud ja muud torkeriistad, samuti püütakse nakkevõrkude või spinninguga.

Lõhejõgedel jätkub tugevdatud järelevalve, sest lõhe ja meriforelli püügikeeld kestab kuni 30. novembrini. Erandina on alates 15. novembrist teatud jõgedel lubatud lõhelisi püüda kalastuskaardi alusel.