Euroopa Liidu piimaturu lühiajaline prognoos 2015. ja 2016. aastaks

EL piimatarned 2015.a natuke kasvavad

2015. aasta EL piimatarned on prognooside kohaselt 1% suuremad võrreldes aasta varasemaga ja 2016. aastal võib tootmismaht veelgi kasvada. Seejuures on liikmesriigiti selged erinevused. Tootmise suurt kasvu oodatakse Hollandis, Iirimaal, Poolas, Suurbritannias, Hispaanias ja Taanis, samas kui 2015. aasta toodang on eelmise aastaga võrreldes langenud Saksamaal ja Prantsusmaal. Arvestades piimatoodete ja toorpiima kokkustuhinna suurt langust võib üldine tootmistaseme tõus mõjuda üllatavalt. Samas võtab tootmistaseme muutmine tulenevalt piima hinnalangusest tavaliselt mitmeid kuid aega. Praegune piimalehmade suur arvukus on seotud põllumajandustootjate otsustega, mis tehti vähemasti aasta tagasi. Sellele lisaks on söödakulud olnud suhteliselt madalad ja rohusööda saadavus normaalne, välja arvatud mõned riigid, mida tabas suvel kuumalaine.

Piimakarja arvukus on suur

Aprillist, mil kvoodid kadusid, kuni juulini kasvas EL piimatarnete maht ca 2,5% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Pärast 1,3% piimatarnete vähenemist käesoleva aasta esimeses kvartalis, mille tingis kvooditrahvide hirm, sai lisandunud piimakarja potentsiaali tänu rohusööda heale kättesaadavusele kevadel ja mõistlikele söödakuludele täielikult ära kasutada. EL-15 liikmesriikides kasvas piimalehmade arv 2014.a detsembris (+0,8% võrreldes 2013. aastaga), piimakarja suurenemist kinnitas ka juunist juulini toimunud karjade uuring (+1,2%). Karja arvukuse kasv oli eriti märkimisväärne Iirimaal (+5,7%), Hollandis (+3,5%) ja Suurbritannias (+2%). Piimalehmade arvukus oli suhteliselt stabiilne Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Belgias ja Taanis. Karjade arvukus langes Rootsis. Põhikarja täienduseks (asenduseks) mõeldud mullikate arv on möödunud aastast väiksem, v.a. Itaalias ja Hollandis. Arvatakse, et EL-15 riikide põllumehed viivad madalate piimahindade tõttu lehmi täiendavalt tapale. Käesoleva aasta esimesel poolel kasvas aga lehmade tapmine ainult 3%, tapale viimine on alates juulist osades liikmeesriikides kiirenenud (nt Suurbritannias ja Belgias). Seda protsessi võib nüüdseks võimendada asjaolu, et loomad peavad talveks naasema lautadesse. Seetõttu on lähikuudeks oodata piimatoodangu kasvu aeglustumist.

EL-13 uutes liikmesriikides toimub piimalehmade arvu vähenemine seoses piimatootmises toimuvate struktuurimuudatustega  (nt maist juunini oli Poolas võrreldes aasta varasemaga 1.4% vähem lehmi), samas kui piimakarjade geneetilise taseme tõus ja piima kasvav osakaal, mis viiakse tööstustesse on viinud piima tarnete kasvuni (+1.4% esimese 7 kuu jooksul võrreldes 2014. aastaga) vaatamata tapetud lehmadelehmade arvu kasvule (+10% aasta esimesel poolel). Lehmade tapmine on kõige rohkem kasvanud Rumeenias (2014.a erakordse piimatootmise kasvu järel), Eestis ja Leedus, kes mõlemad on väga oluliselt mõjutatud Venemaa impordikeelust.

Kuni suveni oli rohumaade tootlikkus üle keskmise, mis soodustas piimatarnete kasvu mais ja juunis. Juulis ja augustis mõjutasid kuumalained Kesk- ja Lõuna-Euroopas negatiivselt rohu kasvu. See probleem tabas siiski olulisel määral vaid osasid liikmesriike: Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Tšehhi, Slovakkia ja Poola. Rohu kasvu aitasid taastada augusti ja septembri vihmad.

Vaatamata piimahinna langusele on toimunud tootmismahu kasv

Vaatamata piimahinna langusele on toimunud tootmismahu kasv, sest kui põllumehed on juba karja üles kasvatanud, siis isegi madalate hindade ajal tootjad pigem suurendavad tootmist, et hoida tootmise taset ja katta püsikulusid, see juhtub eriti siis, kui lehmi karjatatakse ja söödakulud püsivad mõistlikul tasemel. Tootmismahu vähendamine hakkab toimuma alles siis, kui madal hinnatase püsib, nt muudetakse söödaratsiooni, vähendatakse ostusöötade osakaalu ja viiakse vanemaid lehmi tapale. Aeg näitab, kas põllumajandustootjad vähendavad oluliselt sööda ostmist. Lisaks sellele on rakendatud mitmeid meetmeid, et aidata tootjatel need rasked ajad üle elada ning vältida tootmise lõpetamist: tootjatele anti võimalus kvooditrahvi ajatamiseks kolme aasta peale, Balti riikide ja Soome piimatootjatele anti 2014. aasta lõpus erakorralist abi, käesoleva aasta septembris tuli komisjon välja uue abipaketiga. Teine osa sellest meetmete paketist (sekkumiskokkuostu pikendamine, eraladustamise abi juustule ja täiustatud skeem lõssipulbrile) on suunatud piimatoodete hinnataseme kindlustamisele. See peaks teatud viitajaga mõjutama ka tootjatele makstavat hinnataset. 2016. aastal oodatakse piimatootmise jätkuvat suurenemist, sest EL-15 riikides on oodata 2015. aasta detsembri seisuga piimalehmade arvukuse kasvu (+0,4%), aga ka käesoleva aasta esimeses kvartalis toimunud piimatarnete vähenemise tõttu (selleks, et jääda kvoodi piiridesse). 2016. aasta alguses pole aga enam vaja kvootidega arvestada.

Pakkumise kasv terves maailmas

Mahukaupade hinnad EL-s on väga tihedalt seotud pakkumise ja nõudluse arengutega maailmaturul. Maailma tasemel oodatakse pakkumise kasvu EL-s ja USA-s, kus 2015. aastal ennustatakse rohkem kui 1% tootmise kasvu. Siiski nendes mõlemas piirkonnas väheneb praegu  sesoonselt piimatootmine. Samas Okeaanias hooaeg ja piimatootmise kasv alles algab (suurim pakkumine on septembrist jaanuarini). Austraalias oodatakse uuel hooajal (juuli 2015/juuni 2016) tootmismahu kasvu. Uus-Meremaal, kus piimahinnad on väga madalad, on lehmade tapmine kasvanud ja oodatakse seega tootmise vähenemist, kuid kuni augustini olid piimatarned siiski tugevalt üle möödunud aasta taseme ja võimalik El Nino mõju piimatootmise tasemele on jätkuvalt ebakindel.

Nõudluse poolelt jääb Venemaa tarbimine ja import möödunud aasta tasemest madalamaks, sest Venemaa pole suutnud asendada keelu all olevate riikide juustukoguseid ei teiste riikide impordi ega ka kodumaise tootmise kasvatamisega. Viimaste arengute kohaselt on Uus-Meremaal asuvad tehased saanud taas loa Venemaale müümiseks, kuid suurt juustu importi selles osas pole oodata. Tundub, et selle asemel areneb hoopis odavama analoogjuustu (mida tehakse piimavalgust ja taimerasvast) tootmine.

Hiinas on piimapulbri ja lõssipulbri import tagasi normaalsetel tasemetel, kuid jääb siiski tunduvalt madalamaks 2014. aasta rekordtasemetest, 8 kuu andmetel on impordi maht vastavalt 55% ja 28% väiksem võrreldes aasta varasemaga. Siiski on vadaku, joogipiima ja juustu import võrreldes aasta varasemaga kasvanud. Piimaekvivalentides (joonisel) oli jaanuarist augustini Hiina import võrreldes 2014. aasta sama ajaga 32% vähenenud, kuid augusti tase oli vaid 4% madalam. Tuleb silmas pidada, et 2014. aasta impordikogused olid äärmiselt suured ja ületasid tunduvalt tegelikke vajadusi. 2015. aasta igakuised impordikogused on natuke suuremad 2012. aasta tasemest ja väiksemad 2013. aasta tasemest, kui võrrelda perioode jaanuarist augustini. Samal ajal on suurenenud nii Hiina kodumaine tootmine kui ka nõudlus.

Muret tekitab naftariikide võime jätkata pulbrite suuremas koguses ostmist. Samuti pakub Uus-Meremaa tugevat konkurentsi pakkumisel. Alžeeria ostud on võrreldes aasta varasemaga oluliselt väiksemad, kuid selle riigi puhul võib aastane võrdlus viia valede järeldusteni, sest riigipoolsed ostud toimuvad pakkumiste kaudu, mis toimuvad aastas erinevatel aegadel. USA aga vajab vaatamata suurenenud kodumaisele tootmisele täiendavaid või ja juustu koguseid, et rahuldada kasvavat nõudlust siseturul, samas USA eksport on vähenemas.

Impordinõudlus kasvab ka Kagu-Aasias, Mehhikos ja Jaapanis. Nende turgude osas tuleb vastuolulisi signaale, eriti pulbrite osas. Arvatakse, et laod on kaupa täis saamas ja impordinõudlus aeglustub, sh Kagu-Aasias. Samal ajal võib nõudlust suurendada asjaolu, et lõssipulbri hinnad on kukkunud minimaalse võimaliku tasemeni. Kuigi mahukaupade hinnalangus on peatunud, võib EL-s siiski lähiajal toimuda piima kokkuostuhindade langus. Lõssipulbri hinnad on alates juuli lõpust olnud sekkumishinna tasemel ja USA ning Uus-Meremaa hinnad on lähenenud sellele tasemele septembris. EL hinnatasemetes on viimastel nädalatel olnud väike kosumine, kuid 175 EUR/100 kg tasemel lõssipulbri hind septembri lõpus on siiski võrreldes möödunud aastaga 20% madalam hinnatase.

Ka piimapulbri hinnalangus on peatunud, piimapulber maksis septembri lõpus 223 EUR/100 kg, mis on möödunud aasta samast ajast 10% madalam hind. Lõssipulbri suur hinnalangus on viinud ka vadakupulbri hinna suure languseni, hinnatase 65 EUR/100 kg on mullusest 30% madalam.

Juustu hinnad on olnud stabiilsed püsides 20% madalamal tasemel võrreldes möödunud aastaga, Emmentali hinnalangus on olnud siiski väiksem (-11%). EL Cheddari hind on väheüllatuslikult kõrgem Uus-Meremaa hinnast, kuid on oluliselt soodsam USA hinnatasemest, osaliselt seoses vahetuskursi soodsa mõju ja osaliselt seoses USA siseturu suure nõudluse tõttu, mis on viinud siseturu hinnatõusuni.

Või turg on võrreldes proteiinide turuga palju paremas seisus. Seda toetab tugev siseturu nõudlus, kuid ka hea välisnõudlus ja USA hindade väga kõrge tase. Septembri lõpus maksis või 288 EUR/100 kg, mis on vaid 6% madalam aasta varasemast ja 30% kõrgem sekkumishinnast.

Global Dairy Trade indeksi tõus ja või turu hea seis ning tõsiasi, et lõssipulbri hinnad ei saa rohkem langeda, on meeleolusid turul mõnevõrra parandanud. Kui EL hinnad võivad tänastel tasemetel stabiliseeruda, pole mahukaupade hinnatõusu siiski enne järgmist aastat oodata. Põllumehed peavad aga valmis olema kokkuostuhindade languseks, kuna piimatoodete hinnalangus kandub piima kokkuostuhindadele alati kahe kuni kolme kuulise viitajaga. Mitmed piimatööstused on juba ka kokkuostuhindade langusest teada andnud.

2015. aasta juulis oli keskmine EL kokkuostuhind 29,70 EUR/100 kg, mis on aasta varasemast 20% madalam. Liikmesriigiti on hinnad siiski väga erinevad. Hinnad on üle 30 EUR/100 kg ikka veel Itaalias, Prantsusmaal, Taanis, Hollandis, Soomes, Rootsis, Suurbritannias, samas kui Balti riikides, Ungaris ja Rumeenias maksti piima eest alla 25 EUR/100 kg. See peegeldab erinevusi tootmiskuludes, toodete väärtustes ja tarneahela struktuurides. Samas võib liikmesriigi keskmine hind endas peita suuri erinevusi riigi sees, nt riikides kus kasutatakse erinevaid hinnakategooriaid (A/B hinnad Suurbritannias ja Prantsusmaal) või kus piima väärindamine erineb tugevalt piimatööstuste või piirkondade kaupa (nt Hispaanias).

Juulis maksis mahepiim Saksamaal 47,3 EUR/100 kg, mis on võrreldes tavapiimaga väga kõrge hinnatase.

Piimast tehakse rohkem lõssipulbrit, võid ja ka juustu

Kuna või hinnatase on praegu hea ja samuti on olemas võimalus lõssipulbri ladustamiseks ning head turustusvõimalused mõlema toote jaoks, siis on EL tootjate jaoks parimaks alternatiiviks suunata suur kogus piimast nende toodete tootmiseks. Seetõttu oodatakse 2015. aastal EL või toodangu kasvuks 5% ja lõssipulbri tootmine kasvab 8% võrreldes aasta varasemaga. See täiendav võikogus peaks suhteliselt lihtsasti turu leidma siseturul, sest või võidab margariini arvelt turuosa ja või import EL turule piirdub vaid tagasihoidliku 3000 tonniga.

Või import Uus-Meremaalt tariifikvootide raames on nullilähedane, kuna hinnatase pole piisav selleks, et katta alandatud tollimaksu (70 EUR/100 kg). Enamus sellel aastal imporditud võist ja võiõlist kasutati maailmaturule re-eksporditud toodete valmistamiseks ja seega ei kajastu see või bilansis.

Või eksport (sh võiõli) võiks jõuda 150 000 tonni tasemele 2015. aastal, mis on 13% rohkem kui mullu. Või eksporti on soodustanud tugev nõudlus Saudi Araabias, USA-s, Egiptuses ja Singapuris. Eraladustamise skeemi raames seisma pandud 150 000 tonnil võil on laoseisule aasta lõpus piiratud mõju. Või varude tase on 2015. aastal kasvanud 10 000 tonni võrra.

Peaaegu pool lõssipulbri toodangust on eksporditud, teine pool kasutatakse siseturul selleks, et toota värskeid piimatooteid, šokolaadi, küpsiseid, rasvaseid piimapulbreid või ladustada. Seni on EL lõssipulbri eksport jätkanud kasvamist (+9% käesoleva aasta seitsme kuu jooksul võrreldes 2014. aasta sama ajaga), vaatamata sellele, et eksport Alžeeriasse, Hiinasse ja Indoneesiasse on olnud tagasihoidlikum. Madal hinnatase on andnud teistele riikidele Lähis-Idast ja Kagu-Aasiast võimaluse suuremate koguste ostmiseks. Kuna naftariikide sissetulekud on vähenenud ja senine lõssipulbri sissevedu on olnud heal tasemel, võib lõssipulbri väljavedu nendesse maadesse aasta viimastel kuudel aeglustuda, mis teeb aasta kokkuvõttes EL väljaveetava koguse mahuks 678 000 tonni (+5%). Sisemaine tarbimine ilmselt 2015. aastal kasvab 2%. Vaatamata sellele on nii sekkumisladude kui ettevõtete lõssipulbri laovarude kasv vältimatu, kuna oodatakse lõssipulbri tootmise kasvu. Septembri 2015 lõpu seisuga on eraladustamise skeemi raames seisma pandud 70 000 tonni lõssipulbrit, millele tõenäoliselt tuleb veel lisa. Aasta lõpuni ladustatavad lõssipulbri kogused sõltuvad ekspordi edukusest. 2015. aasta lõpuks oodatakse, et lõssipulbri sekkumisvarud kasvavad 55 000 tonni tasemele, samas kui ettevõtete varud (nii eraladustamise toetuse raames kui ka ilma) kasvavad tõenäoliselt 25 000 tonni võrra võrreldes 2014.a detsembriga. 15. oktoobrist 2015 avatud täiustatud eraladustamise meede võib viia täiendavate koguste ladustamiseni selle skeemi raames, mis omakorda võib tähendada, et väiksemaid koguseid müüakse sekkumisvarudesse.

Juustu tarbimine siseturul kasvab, eelkõige tööstusliku tarbimise osas (võileivad, pizzad, burgerid jms), samas kui arengud jaekaubanduses varieeruvad liikmesriigiti. Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga oli juustu eksport Venemaa turu kaotamise tõttu jätkuvalt 11% madalam võrreldes möödunud aastaga. Samas on EL juustu eksport teistesse piirkondadesse kasvanud ja aasta lõpuks võib juustu kogueksport küündida 687 000 tonnini, mis on aasta varasemast vaid 4,5% vähem.

Teatud tüüpi juuste saab ka ladustada ja alates oktoobri keskelt saab ka juustu eraladustamise skeemi raames ladudesse seisma panna. Kõik see võib soodustada juustutootmise kasvu, 2015. aasta juustutoodangu osas oodatakse 1% kasvu võrreldes 2014. aastaga, samas kui ettevõtete varud (nii toetusega kui ilma) võivad kujuneda aasta varasemast 30 000 tonni võrra suuremaks.

Arvestades praeguseid rasva ja proteiini hinnatasemeid ja asjaolu, et ka Uus-Meremaa pakub tugevat konkurentsi ning Hiina import on vähenenud, pole piimapulbri tootmine tööstuste jaoks parim alternatiiv. Seetõttu on 2015. aastal oodata piimapulbri tootmise 4,5% langust, eksport väheneb 4% ja sisemaine tarbimine väheneb 5%.

Värskete piimatoodete tootmist mõjutab tugevasti värske piima ja jogurti tarbimise vähenemine EL turul. Koore tarbimise kasv ja püsima jäänud värske piima eksport ei suuda kaotusi siseturul tagasi teha. Värskete piimatoodete tootmise osas oodatakse 2015. aastal 0,5% langust. 2016. aastal võib olukord tänu uuele innovatsioonile selles segmendis stabiliseeruda.

Allikas: Euroopa Komisjon; tõlge: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda