Kakao hind maailmaturul tõuseb ning see paneb Lõuna-Ameerika kokakasvatajad oma varasemast ärist loobuma, vahendab Bloomberg.
Kokakasvatus seostub Colombia farmeritele hirmu ning kuritegevusega. Paljud kokakasvatajad on oma äri tõttu kaotanud lähedasi või sõpru. Colombia farmer German Sanchez on üks neist, kes kokakasvatuse tõttu lähedase kaotas ning otustas seetõttu kakaopõõsaid kasvatama hakata.
Juba aastaid on Colombia valitsus üritanud kokakasvatajaid veenda, et nood oma äri millegi legaalse vastu vahetaks, näiteks kasvataks kakaopõõsaid. Selleks on käivitatud palju projekte, rahastust on tulnud ka mitmelt organisatsioonilt.
Praegune olukord maailmaturul toetab organisatsioonide ja valitsuste ponnistusi. Tõsiasi, et kakao hind maailmaturul aina tõuseb, paneb kokakasvatajaid oma endist äri hülgama ning hoopis kakaokasvatamisele keskenduma. Sanchez märkis, et tänavu saab ta umbes 6900 peesot ehk 2,31 dollarit ühe kilogrammi kakaoubade eest, samas kui eelmisel aastal sai ta üksnes 5000 ja 2012. aastal 3000 peesot.
Bloombergi andmeil on kakao futuurid viimase kolme aasta jooksul tõusnud 39 protsendi võrra.
Kakao hinna tõusul on mitu põhjust. Esiteks ägab Lääne-Aafrika, kust tuleb 70 protsenti maailma kakaoubadest, suure põua käes, mis mõjub saagikusele. Tõsi, möödunud kuu mõnevõrra vihmasemad ilmad leevendasid veidi olukorda.
Selgub, et suurt leevendust ajutine vihm ei too. Võrreldes varasemate aastatega ennustatakse kakaosaagikuse langust. Maailma suurima kakaotootja Elevandiluuranniku toodang peaks 2015.-2016. aastal olema võrreldes eelmise aasta rekordilise 1,8 miljoni tonniga väiksem. Samuti peaks prognooside kohaselt langema Ecuadori kakaotoodang. Samas ennustab Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon, et tulevikus globaalne nõudlus kakao järele tõuseb.
Kokakasvatuse langus
Kui organisatsioonid ja valitsused on aastaid püüdnud võidelda kokakasvatusega, siis ainsaks efektiivselt töötavaks variandiks kipub olema kakao hinna tõus.
Maailma suurimad kokakasvatajad on Peruu (39% kogutoodangust), Colombia (33%) ning Boliivia (28%). Lõpptoodang jõuab üldjuhul Euroopa ning USA tarbijaskonnani.
USA arenguagentuur alustas pea 20 aastat tagasi projektiga, mis meelitaks kokakasvatajaid kakaokasvatamisele pöörama. Alates 2002. aastast on agentuur investeerinud üle 620 miljoni dollari selleks, et asendada illegaalne kokakasvatus legaalse kakao või mõne muu taolise kasvatusega.
Ekspordi kasv
Peruu kakaoeksport kasvas 2014. aastal võrreldes aasta varasema perioodiga 57% võrra 247 miljoni dollarini. 2020. aastaks võib see prognooside kohaselt veel kahekordistuda.
Üks, kes nimetatud välisabist kasu saanud, on 36aastane Peruu farmer Reyes Mulatillo, kes lausus, et otsustas kokakasvatuse kakaokasvatuse vastu vahetada seetõttu, et see on legaalne. „Me tahtsime toota legaalset ning endale rahulikumat elu,“ lausus Mulatillo.
Toodangu kasv
Vahetus kokakasvatuselt kakaokasvatusele on Colombia kakaotoodangut tõstnud 11 protsendi võrra 54 120 tonnile.
Sanchez läks varasemalt kokakasvatuselt üle just seetõttu, et valitsuse programm soosis seda. Kui varem kasvasid tema kolmehektarilisel maalapil kokapõõsad, siis nüüd on need asendunud legaalsete kakaopõõsastega.
Mõistagi on ka neid, keda valitsuste ning organisatsioonide ponnistused ja soovitused kokakasvatusest loobuda ei kõigutanud. Mitu põllumeest on sellest hoopis majanduslikku kasu saanud, kuna kakaokasvatuse suurenemine tõi omakorda kaasa koka hinna tõusu. Siiski on paljud kokakasvatajad väitnud, et ebaseaduslik kasvatamine on väga ohtlik ning seostub vägivalla ning pideva hirmutundega elamisega.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?