Millist küttelahendust eelistada?

Talve sisenedes on õlikatla omanikul kaks võimalust - kas aktsepteerida 38protsendist hinnatõusu või vahetada välja küttesüsteem. Reola Gaasi juhatuse liikme Andrus Hormi sõnul jääb gaasiküttele üle minnes sisuliselt kogu küttelahendus samaks, aga inimene läheb õlilt üle gaasile. "Tehniliselt tähendab see, et on vaja välja vahetada õlipõleti. Seejärel tuleb ühendada maagaasi trass või kui seda maja juurde ei jookse, siis paigaldada vedelgaasi mahuti. Soovi korral võib lisada kauglugemisanduri," võttis Horm vajalikud muutused kokku.

Õliküttelt üle vedelgaasiküttele. Põleti väljavahetus läheb majaomanikule maksma 1300-1600 eurot. Majaomaniku kuludesse läheb veel mõnisada eurot hoone sees jooksva torustiku vahetuse eest. Kõik see, mis ulatub majast väljas mahutist kuni hoone seinani, on võimalik rendile võtta. Hormi sõnul on rendimakse üldjuhul 100 euro ringis, maksimaalselt 125 eurot kuus. Rendimakse sisaldab mahutit koos toruga. Hinnale lisandub veel mahutisse ostetav gaas.

Varem on tehtud katlaruumilahendusi keldrisse. Vedelgaas ei tohi aga keldris olla. Horm selgitab, et kui peaks tulema leke, siis maagaas aurustub, ent vedelgaas propaan, mis on õhust raskem, valgub põrandale. Sellisel juhul peaks keldril olema näiteks kergestipurunev aken, mis plahvatuse korral lihtsalt eest lendaks. Seetõttu, kui majas esimesel korrusel katlaruumi pole, paigutatakse külmkapisuurune mahuti õue.

Keskmise majapidamise saab aastas ära kütta tonni või pooleteise vedelgaasiga. Vedelgaasihoidla on tüüpilise 150 m2 suuruse maja puhul paigaldatud Hormi sõnul ka euroalusele. See peab kindlasti seisma majast väljas, seinast vähemalt viis meetrit eemal. Tüüpiline mahuti on 210 kg, millest piisab kolmeks kuuks. Horm nendib, et kõige levinum on kolme euroaluse laiune hoidla. 

Kardetakse gaasi. Gaas on ohutu, kui on järgitud kõiki nõudmisi, kinnitab Horm. "Tõenäosus, et midagi juhtub, on mikroväike," ütleb Horm. Kui gaasipliidis on leke, siis see on lõhnast kohe tunda. "See ruum võib gaasi ka täis olla, aga selleks, et see gaas reaalselt plahvataks, peab leke väga suur olema. Teatud kogustes gaas ei sütti isegi."

Ohutuse mõttes on kodus gaasikatlal avariiklapp. "See peaks olema kuulda, kuidas see sulgub. Kui lülitad kõik välja, siis minuti jooksul peab käima klõps, kui klapp toru sees sulgub," ütleb Horm ja lisab, et sõltuvalt lahendustest on osas kohtades ka lekkedetektorid, kuid igal poole pole neidki tarvis.

Ohtlikud on hoopis vanad punased gaasiballoonid, mida Hormi sõnul ikka veel üritatakse kuskil täita, ehkki Euroopa Liidu nõue on, et seda ei tohi teha. Tänapäevane komposiitgaasiballoon on märksa ohutum. Selleks, et midagi juhtuks, peab temperatuur palju kõrgemale tõusma.

Gaasiküte on jamavaba. Gaasi puhul on lihtne säilitada toas temperatuuri. Öise temperatuuri saab reguleerida madalamaks. Samuti päeval, kui elanikud on tööl ja koolis, ei pea kodus temperatuuri 22 kraadi peal hoidma. Samas näiteks talvel kaheks nädalaks puhkusele sõites kütab automaatika kodu etteantud temperatuurinäiduni edasi ning ei pea niiskeks tõmbuva kodu ja külmuvate toalillede pärast muretsema. Gaasikatla reguleerimine käib nupuvajutusega, hooldada on seda vaja kord aastas.

"Gaasiküte on jamavaba," sõnas Andrus Horm, kuid nentis, et selle kütteviisi puhul on probleemiks maine. "See tundub justkui midagi ohtlikku. Kuid oluline on see, et amatöörid ei lähe katsuma, vaid on oma järelevaataja, kes sellega tegeleb." Teine probleem on olnud gaasi hind ning kolmandaks mainis Horm kvaliteeti. "Vedelgaasi puhul on oluline süveneda, kelle käest seda osta. Kahjuks on Eestis liikvel solkvedelgaasi, mille tulemusel ummistuvad düüsid. Samuti petetakse mahtudega - mahutisse pumbatakse vähem gaas," hoiatab Horm ning täpsustab, et osta tasuks tuntud ettevõtetelt, kelle puhul on võimalik kvaliteeti kontrollida.

Maagaasi puhul on miinuseks see, et kui pole trassi, siis pole ka kütet. Alexela grupi kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste nendib, et Eestis on palju uusarendusi, kuhu maagaasi põhitrass ei ulatu. "Praegu, kui majaostjal on valida kahe krundi vahel, mis muidu on üsna sarnased, siis ei tehta otsust selle põhjal, kas on olemas gaasitrassi ühendus," ütleb Kaareste. "Aga seda peaks vaatama. Gaasitrassi olemasolu võib 150 m2 maja puhul küttekulud kohe 20 eurot alla viia." Maagaasi põhitrass kuulub Eleringile, väikepiirkondades on 26 ettevõtet, kes pakuvad asulates oma väikevõrku. Kaareste sõnutsi on turg avatud, kes tahab, võib Eleringi poole pöörduda.

Võimalusi veel. Rahakotile kõige säästlikum kütteviis on haluküte. Kaareste toob aga välja, et uuringutega on tõestatud ahjukütte negatiivne mõju tervisele ahjuküttega linnapiirkondades. Lisaks ei ole ahjuküte kuigivõrd mugav viis kodu soojaks kütta, ehkki romantiline. "Puit on räpane, kui vaadata, mis korstnast tuleb puidu, õli või gaasi põletamisel. Gaasi puhul tuleb põhimõtteliselt ainult aur. Kogu orgaanika põleb ära seal. Fossiilkütuse põletamine on kõige puhtam," mainib Kaareste. "Puidu puhul lisaks lämmastikdioksiidile ehk süsihappegaasile tekivad mitmesugused väävliühendid. Ja kes paneb käe südamele, et paneb ahju vaid puhast kuiva kasehalgu?" Kaareste sõnul käituvad säästlikult need, kes panevad lisaks õhksoojuspumba.

"Samm edasi on gaasiküte, mis on Lääne-Euroopas levinuim küttelahendus. Kui krundile tuleb gaasitrass, siis pääseb see ka hinnalt võidule," ütleb Kaareste ja nendib, et meil on gaas vene maiguga ja seetõttu on gaasimahu tarbimised langenud.

Mõistlik valik on maaküte, see on roheline kütteviis, mis hoiab igakuised kulud madalad. Samas nõuab see suurt alginvesteeringut ja õiget pinnast. Paesel pinnal ei ole kuhugi torusid kaevata, liivasel kuival krundil ei saa maast vajalikku soojust kätte. Tegemist on keerulise tehnilise süsteemiga, mis vajab kord aastas mootorite hooldust ning torustiku läbipesu.

Kui ei ole soovi nii kapitalimahukat investeeringut teha, siis võib valida pelletikütte. Sel juhul on samamoodi nagu gaasile üleminekul vaja paigaldada uus põleti. Samas vajab pelleti hoiustamine ruumi ning kollet on vaja suhteliselt tihedalt tuhast puhastada.

Hinnaturul toimuvad muutused. "Sel aastal on gaasihinnad üle kolmandiku võrra langenud, futuuride põhjal saab ennustada, et hinnalangus kestab aastaid," ütleb Norbert Kaareste. "Monopoolsele jõule on tekkinud alternatiivid: meil on Reola Gaas ja Eesti Energia, kes Eesti Gaasi kõrval toovad Eestisse gaasi Leedust LNG terminalist. Ka meil Alexelas on tahe Eestisse LNG terminal rajada, et tekiks kolmas suur alternatiiv torugaasile Värska jaamast, mis on seni ainus. Kui turg mitmekesistub, peaks see võtma ära senist retoorikat, et gaas on kallis asi. See on pikaajaliselt soodne ja stabiilne. Asjaolud on muutunud."

KOMMENTAAR

Küttesüsteem vahetati kahe päevaga

Toivo Kens, OÜ Viraito tegevjuht

Meil oli farmis enne diiselküttega köetav keskküttekatel. Selle vahetasime kevadel maikuus välja, kuna seda ei tohtinud enam rohkem kasutada, või tuleb hakata rohkem maksma aktsiisi ja küte läheb väga kalliks. Katel jäi samaks, kuid põleti vahetasime gaasipõleti vastu.

Arutasime ja kaalutlesime enne mitmed võimalused läbi, kas kasutada äkki hoopis puiduhaket või pelleteid, aga farmis on väga tähtis, et automaatika oleks väga lollikindel, et  kütta oleks mugav ja et ei oleks ümbruskonna saastet. Ja suurt rolli mängis muidugi hind. Kuna gaasimehed tegid ettepaneku, et suudavad asja lahendada nii, et pole vaja katelt vahetada, vaid ainult põleti, siis proovisime gaasiküttega ja see õnnestus.

Gaasiküttele üleminekuks tuli vahetada põleti, paigaldada gaasihoidla ja sealt gaasitrass gaasihoonest katlamajja. Ehitustöö võttis aega kaks päeva.

Pärast maikuus paigaldust tuli nüüd esimene gaasimahuti täitmine teha oktoobris. See oli imelihtne, juhataja sai meil ka väljaõppe, kuid tegelikkuses tuleb jälgida ühte nanomeetri näitu ja kõik, kogu lugu.

Põltsamaal Kuningamäel tegutseva veisefarmil kulus kütteks EDK-d ca 13 600 liitrit aastas. Sama energiakoguse saamiseks kulub LPG-d ca 10 tonni.

Esialgne investeering:

Tehnoloogiline projekt - 605 €Vedelgaasi aurufaasi trass kuni katlani, s.h. magnetklapp, gaasilekkedetektor, manomeetrid, ventiilid - 715 €Mahuti alusplaat, elektrimaanduspaigaldis, piirdeaed - 1800 €Olemasolevale katlale ca 100 kW gaasipõleti paigaldamine koos LPG-seadmega - 1760 €Kokku: 4880 €+ km

Diislikütusega edasi küttes kujuneks praegusi hindu arvestades kütteperioodi küttekuluks u 11 000 € + km.

Sama energiakoguse saamiseks kulub LPG kütte puhul 6700 € + km kulu, mis koos aasta rendikulu (1308 €) ja hooldustasuga (85 €) teeb koguküttekuluks 8093 € + km.

Seega, võrreldes diislikütusega on sääst LPG-ga kütmisel kokku u 2700 € + km aastas.